Minu lugu

Sõnades

Ka kõige tavalisemaid mõtteid saab väljendada erilisel moel. Just seda ma teengi. Olen Birgit Itse, Šotimaal elav eestlane, ja kirjutamine on teinud minust selle, kes ma praegu olen.

#kirjutamine

Kirjutades tunnen end elusana. Alati. Pole vahet, mida või millises žanris ma tekste loon, millises keeles kirjutan, kirjutamine hoiab minu hoogu, aga on ka viis pidevalt mõtetest tulvil pead tühjendada. Ma olen elu jooksul pidanud paljusid ameteid, olnud ajakirjanik, turundusspetsialist, muuseumis programmijuht, koolis õpetaja, turismiasutuse juhataja, retkejuht jne, aga kõikides nendes ametites olen otsinud võimalust kirjutada. Kui neid ei olnud, siis tekitasin. Samal ajal kirjutasin ka sahtlisse luuletusi, mõtisklusi, võimalikke romaanikatkeid, raadios mängisid lood, millele olin sõnu kirjutanud, ajakirjades ja ajalehtedes ilmusid mu artiklid, üritused viidi läbi minu kirjutatud stsenaariumi põhjal, volikogude esimehed, vallavanemad ja linnapead ning koolijuhid esitasid minu kirjutatud kõnesid või tooste, fotonäitustel olid pildid, kuhu olin kirjutanud allkirju, pidasin asutuse blogi, hiljem kirjutasin luuletusi ka maalidele, muuseumi aastanäituse tekste, endale ja teistele raamatuid.

Kirjutamine on mulle alati olnud lihtne. Oma esimeseks raamatuks loen väikest luulekogumikku “Lihtsad sõnad”, mis sündis novembris 2006, kui mõtlesin, millist jõulukinki sel aastal oma lähedastele teha. See oli esimene kord, kus julgesin tulla välja oma südamest loodud loominguga. Kokku lasin trükkida ainult 100 eksemplari, millest ligi kolmandik hävis vaid mõned kuud hiljem minu kodus olnud tulekahjus. Mulle endale jäi vaid üks, mis enam vähem tulest puutumata. Ühes raamatukogus peaks ka veel olema, aga ülejäänud on kõik kingisaanute käes.

Avalikkuse silmis autoriks sain seega 28. mail 2020, mil jõudis lugejateni minu kakskeelne #õnnelikteekond #becominghappy. Elasin siis juba Šotimaal, aga raamatu andis välja Eesti kirjastus Rajakaar. Mõttest raamatuni kulus täpselt kaheksa nädalat. Kokku trükkisime 700 kõvakaanelist eksemplari ja need on praeguseks otsas. Amazonis on müügil sama aasta novembris ilmunud pehmete kaantega raamat. #õnnelikteekond #becominghappy.

Detsembris ilmus minu esimene ainult inglisekeelne raamat sõnadest ja nende tähenduslikkusest minu elus. Lugejate hinnangul on The Alphabet of Life väga minulik – sügav ja mitmekihiline. Ja ilus.

Variautorina ja kaasautorina olen mitmete raamatute autor, nende kõikide pealkirju ma avaldada ei tohi, aga lähemalt saad lugeda Minu raamatud alt. 

#väliseestlane

Kuni aastani 2011 ei olnud Šotimaa minu jaoks kunagi olnud unistuste sihtkoht. Ma ei teadnud sellest paigast suurt midagi. Aga töötades A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel organiseerisin kirjanduslikku õppereisi tutvumaks, kuidas on kirjandus rakendatud siinse turismivankri ette ja selle reisi käigus purskus minu suust välja esimest korda mõte välismaal elamisest ja töötamisest.

Ma ei teinud selleks mitte midagi. Suvisel koolivaheajal aastal 2017, tegin pojaga nädalase automatka Šotimaal. See muutis meid mõlemaid. See tunne, mida me siin olles kogesime, kohalike vastuvõtt… Me olime hoitud, ja meil oli seda väga vaja. Kui lennuki rattad Tallinnas olid vaevu maad puudutanud, vaatasime üksteisele otsa ja 9-aastane ütles välja midagi, mida mõtlesin ka ise. “Läheme sinna elama!”

Hakkasin tegutsema. Tööd otsima. Kohalikku haridussüsteemi uurima. Rääkisin mõttes sõpradele ja perele. Aga lükkasin otsustamist edasi. Kuni 4. novembril 2019 küsis mu parim sõber minult otse. “Birgit, millal sa kavatsed oma elu elama hakata ja oma unistused ellu viia?”

Kaheksa nädalat hiljem olin andnud tööl lahkumisavalduse, südamega renoveeritud lapsepõlvekodu maha müünud, pakkinud esmavajaliku kahte kohvrisse ja kahte seljakotti ning 30. detsembri õhtul saabusime Aberdeeni, linna, kus ma polnud kordagi varem käinud.

Meid ei oodanud siin mitte keegi ega mitte miski. Meil olid unistused ja usk, et me suudame need ellu viia.

Oma unistuste elu elades, eesmärkide nimel tegutsedes kohtusin imeliste inimestega ja sain aru, kuidas intuitiivselt tehtud otsused on juhatanud mind õigele rajale. Olen korduvalt näinud ja omal nahal kogenud, et 95% sellest, kuidas meil läheb, sõltub meie suhtumisest. Kuidas tahe, pühendumus ja järjekindlus annavad palju paremaid tulemusi kui aastate pikkune eksperdistaatus turvatsoonis.

#writingbusiness

Sõnad loovad tegusid. Need võivad tuua läbimurde või läbipõlemise. Sõnad on mu lähedased sõbrad. Neil on mu mõtetes oma tuba ja oma luba.

Alustasin vabakutselisena oma teenuste pakkumist 22. aprillil 2020. 

Ettevõtjaks olemine pole kunagi mu unistuste hulka kuulunud. Minu unistus on kirjutada. Aga selleks, et elada oma unistuste elu, tuli õppida nägema kirjutamist kui tööd, mitte kui hobi. Õppida oma loomingulisust organiseerima. Olen enda üle uhke, et seda tegin. 

Minu esimesed kliendid olid alustavad ettevõtjad nagu ma ise. Esimene kliendi tagasiside tõi tänupisarad silma. “Ma saangi sellega hakkama!” mõtlesin. Olin ettevõtja olnud vaid kuu aega.

Pool aastat hiljem tegutsesin juba rahvusvahelisel tasandil. Mitte ainult Suurbritannia ja Eesti klientidega, vaid mul olid kliendid ka USAs, Kanadas, Šveitsis, Iirimaal ja Soomes. 

Elu inspireerib