Kuti ettevõtlikkust olen ma varem ka maininud, aga eelmisel nädalavahetusel tekitas ta sõna otseses mõttes rahvusvahelist elevust.
Ühel hetkel tekkis võimalus oma mõtteid jagada. Kuna olen Conway seminaridel varemgi osalenud, siis mul oli see kirjas varasemast. Kutil mitte, aga ta sõnastas selle üsna kiiresti ja jagas ka enda oma: Olla maailma rikkaim inimene, et aidata tõusta paremale järjele ka teistel väikestel ettevõtetel, lisaks mängida golfi. 💪👍
Enne, kui muigama hakkate, mõelge, kas teil on kirjalikult sõnastatud, mis on kõikide teie tegemiste ajend, teadmine – just seda ma olengi sündinud siia ilma tegema? Kas see oli teil teada ja kirjas ka 12-aastaselt? Mina mängisin 12-aastaselt veel nukkudega ning elu mõttest, visioonist ning igapäevastest eesmärkide seadmisest või üldse eesmärkide seadmise abistavast toimest ei teadnud ma midagi.
Igal juhul avaldas tema väljaütlemine muljet ning Dave Conway küsis täpsustavaid küsimusi sh seda, palju Kutt ühes kuus teenida tahaks.🤑 £10 000, oli vastus. Millal? Juba selle aasta lõpus. Jahmatus on vähe öeldud kirjeldamaks minu reaktsiooni. Jacqueline Conway, turunduseksperdi reaktsioon oli kohene – ma aitan Sul selle saavutada. Kokku oli seminaril ca 125 inimest üle maailma, ja see, mis vestlusaknas lahti läks, oli pöörane! 😲 Kutil võttis silma märjaks, ja see veel võimendas seda toetuste tormi. Ei läinud kaua, kui David samuti valjult välja ütles, et ta aitab Kutil selle eesmärgi saavutada. Tema senine kõige noorem juhendatav on olnud 13-aastane, kes eelmises kuus teenis 5000$.
Kokku kestis see seminar 2 päeva, mõlemal päeval 4 tundi, meie aja järgi algas kell 17, aga David ja Jacqueline elavad Kanadas. Teisel päeval oli fookuses visiooni loomine ning eesmärkide seadmine ning seal jooksis ka Kutil sulg hästi. Tulemuseks 7 lehekülge märkmeid, mul üks lehekülg rohkem. Esmaspäeva õhtul oli siis üks-ühele kõne Davidiga ning Kutt sai konkreetsed juhised, kuidas eesmärgi poole liikuma hakata. 💙👦Ainus juhendamise tingimus Kutile on see, et ta teeb täpselt nii, nagu talle öeldakse. Jacqueline aga kutsus teda oma turunduskoolitusele, kus ülejäänud on kõik täiskasvanud. See hakkab oktoobris ja toimub reede õhtuti. Jah, nad teevad seda tasuta, sest Kutt teab, mida ta tahab, ja nende hinnangul on ta eeskujuks mitte ainult omaealistele vaid ka täiskasvanutele, kes ei leia endas julgust teha neid asju, mida nad päriselt tahavad ega julge seada piisavalt kõrgeid sihte. Inimestena on nad väga soojad ja julgustavad.
Aitasin siis Kutile Instagrami konto ka teha, sest seal pääseb visuaal paremini mõjule kui Facebookis.
Praegu keskendubki ta kolmele asjale: logodele, pisi-ja kaanepiltidele sotsiaalmeedias ning erilahendusega sotsiaalmeedia postitustele (sh liikuvad pildid). Kui esialgu kasutas ta vaid Canvat, siis nüüd on paar vabavara programmi juurde tulnud, mida ta saab kasutada ning tulemuse kokku panna.
😀Kusjuures, kohati on tema digitaalsed oskused paremad kui minul, sest selle tausta tegi ta samuti ise – kuidas selliseid asju teha, mina ei teagi.
Ettevõtte nime, mille võiks tõlkida kui “Tundmatu Kunst”, mõtles ta samuti ise välja. Mulle ja ka teistele turundusvaldkonna inimestele see meeldib, mänguline, mitmetähenduslik – kunst kui visuaalne tulem, aga ka kui oskus. Tundmatu, sest autor visuaali taga jääb tundmatuks ning tundmatu, sest ta teeb midagi, mida kliendid ei oska või millele ei soovi aega pühendada. Kel IG kontod olemas, leiab selle ettevõtte või Kuti nime järgi ta sealt üles. 🙏Kui endal vaja ei lähe, jagage infot, kommenteerige või märkige pildid meeldivaks – teile ei maksa see midagi, kuid IG ja FB näeb, et tegemist olulise lehega ning lehe nähtavus paraneb. Tema IG kontole saab ka, kui sellele esimesele, punasele pildile klõpsata.
Minu tööalastest asjadest on viimasel kahel nädalal olnud põhifookus koduleheküljel, mille materjali
ma 11. septembril ära saatsin, samuti olen uurinud raamatu Amazoni müüki panekut ja saanud aru, et sellises formaadis seda ilmselgelt rohkem ei trükita. Seega, kõik esmatiraaži omanikud võivad end haruldase eksemplari puhul õnnitleda. 😀 Nimelt puudub Amazonis sellises suuruses lapik formaat värviliste piltidega raamatule, mis tähendab, et kogu kujundus tuleb uuesti teha. Kirjastusega olen juba rääkinud, nüüd tuleb lihtsalt tegutsema hakata. 💪 Kodulehekülje osas peaksin varsti nägema esimest varianti. Kui on valmis, siis saan esitleda. Üks osa koduleheküljest on ka lugejate/koostööpartnerite tagasiside. Seega, kui oled valmis jagama häid sõnu minu aadressil, kirjuta mulle julgesti, et saaksin need koduleheküljele teistelegi julgustuseks panna.
Toredamatest koostööprojektidest siin tõstan esile tänukaartide kollektsiooni kohaliku kunstniku Gemma Hare‘iga. Tema maalib putukaid, ja me seostasime iga putuka elukutsega, mis on 2020 olnud suurema tähelepanu all. Mina kirjutasin temaatilised luuletused nii tervishoiutöötajate, aga ka kaupluseteenindajate, õpetajate jms kohta.
Teine teema on olnud seotud hüpnovanemlusega. Jah, eesti keeles seda sõna, ja isegi valdkonda ei eksisteerigi veel, kuid siin on see üsna levinud. Tegemist siis hüpnoosi elemente kasutava vanemlusprogrammiga nii lapseootel vanematele kui ka neile, kel jõnglased olemas. Aitan välja töötada ja koostada üht kuuekuulist õppeprogrammi ja kirjutan töövihikut. N-ö varikirjutamise korras, seega mind autorina kuskil ei märgita. Kes aga tahab lähemalt teada, mis on hüpnovanemlus, saab inglise keeles lugeda siit.
Loomulikult jätkan ka seniste projektidega ehk Ülle Puuga Lood ja Maalid Facebookis, teen oma IG kontol postitusi ning arendan Word Accordi, millel homme täitub 5 kuud. 😇 Eilsest saadik on vasak peopesa sügelenud, seega võtan seda vägagi kui ennet.
Nädalavahetusel tõmbasime sõna otseses mõttes juhtme seinast välja. Ma olen ka varem maininud Peterheadis elavat Sillet, kes on meile korduvalt asendamatuks abiks olnud. Tema pühendumus, visadus ja viis, kuidas ta ennast väärtustab, on väga inspireeriv. Kuna tal oli üle pika aja vaba nädalavahetus, kutsus ta meid Kutiga külla, ja loomulikult võtsime kutse vastu, sest igasuguste numbrite valguses ei või iial kindel olla, kauaks selliseid võimalusi antakse. 😐
Sõitsime bussiga, ja siin tuleb raudselt ja juba kaugelt bussile kätt lehvitada – muidu sõidavad nad peatusest mööda. Me lasime reede õhtul 2 bussi niimoodi mööda. 🙈 Õnneks käis neid suht tihedalt. Sõitsime väga ilusal ajal – päike oli loojumas. Mul oli hea meel, et sattusime mitte sellele bussile, mis mööda kiirteed paneb, vaid n-ö Tunne Šotimaad bussile, mille sõiduaeg oli ca 20 minutit kauem, aga mis käiski väiksematest kohtadest ka läbi. Juba sinna sõites teatas Kutt, et Eestimaa on ilus küll, aga Šotimaal meeldib talle rohkem. Käisime Fraserburghi rannas, Mintlaw’s Pitfouri järve ääres, mille ma luikede järveks ristisin, sest seal oli mitu perekonda luiki, ja koos poegadega üle 30 luige kindlasti. Osa lasi meid suisa meetri kaugusele. Natuke jalutasime Peterheadi linnas ka ringi. Väga mõnus, kosutav nädalavahetus. Lisaks nägime paiku, kus polnud enne käinud ning ta tutvustas meid veel ühele eestlasele, kes siinkandis elab. Aitäh veelkord, Sille! Ja Su lastele ka.
Eelolev nädalavahetus kujuneb ilmselt rahulikumaks, kuigi pühapäeva õhtul on taaskord võimalus oma loomingut lugeda. Eelmistel kordadel olen seda ka eesti keeles teinud. Siin sellised avalikud luule lugemise õhtud on vägagi tavapärased ning kuna need on praeguseks veebi kolinud, siis on alati põnev kuulda, kus keegi parasjagu asub: USA, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia, Iirimaa – kõik need riigid on olnud esindatud, sh olen vestelnud nendega, kelle vanemad on eestlased, kuid kes ise eesti keelt ei räägi. Eesti aja järgi hakkab see kell 21 õhtul, seega kes tahab saada kogemust, kuidas midagi sarnast ehk Eestiski teha, siis see on tasuta üritus, saan soovi korral lingi saata ning olete teretulnud kuulama/vaatama. Kokku kannab oma loomingut ette 40 inimest üle maailma.