Kutsumata külaline ja 3 kullerit

Täna oli siis see päev, kus ootasin kullereid. Juba eile õhtul hakkasid SMSid saabuma, et tellimus on kokku pandud ja vähemalt 1 pakike pidi saabuma 11-13 vahel. Saabuski umbes kell 11, see oli minu kirjutuslauake. Sel korral polnud vaja naabritelt kruvikeerajaid laenata, sest 8 naela eest olin ostnud ise 44-osalise komplekti. Haamrina kasutasin üht mere äärest kaasa toodud kivi. 😆💪 Kuskil 11.15 paiku helistati, et ca 20 minuti pärast on nad teise saadetisega ka kohal. Jess, mulle sobib. Teise saadetisega tulid need valged toolid. Üks Kutile, teine mulle.
Jah, ma panin selle kirjutuslaua täitsa ise ja üksi kokku. Ühe plaadi panin ikka vahepeal valesti ka, aga siinid, mille paigaldamist kõige rohkem kartsin, said esimese korraga õigesti. 👍 Tunni ajaga oli saanud klotsidest kena lauake. Seega jääb edaspidi söögitoa laud söömiseks st pole vaja paberitel toiduga ruumi pärast võistelda.

Vaevalt 15 minutit pärast teise kulleri lahkumist kostus uus koputus. Misasja?  Veel üks kuller. Kutt ei saanud kohe aru, aga kui nägin ümbrikul me mõlema nimesid, teadsin, et see on Eestist saabunud pakk. Nädalaga tuli kohale. Kutt oli ikka üliõnnelik. Aitäh, emps! 💖
See pilt on tehtud vahetult pärast paki avamist. Oli koomikseid, oli Minu Maailma ajakiri ja šokolaadimedaleid jagus isegi mulle. 😆
Nüüd, kui seda postitust kirjutan, meenus mulle küll, et eile lendas kolm erinevat nuga ja korra ka kahvel maha ja ma veel mõtlesin, et ei tea küll, et mehi oleks külla oodata. 😕Naisterahva osas mõtlesin, et ehk naaber…. Aga toole toonud brigaadis oli üks naiste-ja üks meesterahvas. Nii et tegelikult käidi kolmel korral, aga neli kullerit. 😎

💛💜

💪Väga tore, et need kullerid nüüd kõik ära on käinud, mõtlesin sööki soojendades. Nüüd jõuan ära käia ka kesklinnas Douglase hotellis kohaliku raadiojaama korraldataval töömessil, kus piirkonna suurimad tööandjad kohal. Sisetunne küll ütles, et nad otsivad nn lihttöölisi, aga eelkõige läksin kasulike nõuannete pärast. Täpselt nii muideks oli ka.
Lihtsal tööl pole mitte midagi viga, kuid olgem ausad, kui mu CV koosneb viimase 20 aasta jooksul kõigest muust, kui laos või leti taga seismisest, ja esimese asjana näeb tööanda mu Baka-kraadi, siis on ikka väga vähe tõenäoline, et kaaskiri sellest, kuidas laotöötaja amet on just see karjäärimuutus, millest olen eluaeg unistanud, ei mõju mitte millegi muuna kui halva ilukirjandusena.😐 Piinlik oleks raisata teiste inimeste aega, ausalt.
Aga päris raisatud käik ei olnud, sest nagu mainisin, sain veel paar infokildu, kuidas end paremini esitleda. Sain ka kinnituse, et olen oma mõtetega õigel teel. Seega, mõned muudatused vormistuses, ning peagi jõuab just see töö minuni, mida olengi mõeldud siin tegema. 👌👍
Postkontorisse tahtsin nagunii minna, sest tavalise kaubanduskeskuse letis müüakse ainult siseriiklikuks saatmiseks sobilikke marke. Eestisse postkaardi saatmiseks peab postkontorist marke ostma. Veebruaris on üsna mitu inimest, kes võiksid oma postkasti vaadata. 😁💚
Lisaks postkontorile hüppasin läbi Co-opi poest ja kuna ka meie nn kodupood on sama, siis tegin endale kohaliku “säästukaardi” ära. Mis võrreldes Eesti säästukaardiga erineb, on see, et 1 penn igalt kulutatud 5 naela pealt läheb kohalikku heategevusse ja millisesse, selle saan ise valida nende kodukalt. 👍 Annetamine on siin üldse hästi lihtsaks tehtud. Paaris (toidu)kohas makstes on minu käest ka küsitud, et kas tohime 25 penni vms lisada teie arvele, et see läheb heategevuseks.
Toidukaupa otseselt vaja ei olnudki, küll aga paratsetamooli. Jah, see kutsumata külaline on haigus.😵😷 Kutt ärkas hommikul piiksuva tooniga. Juba poole kuue paiku kostis ülevalt kahtlaseid hääli ja käskisin tal magama tagasi minna, et kooli minekust ärgu mõelgugi. Saatsin kooli kirja ka. Pärastlõunaks hakkasid põsenukid reetlikult roosaks tõmbama.  😰Siis sain aru, et igaks juhuks peab paki koju varuma. Esialgu joob muidugi sooja jooki, igas variandis. Küll kirssidega, küll kaneeli ja vaniljega, siis ökopiparmündi, siis ingveri-mee. 🍵 Saab ise sellega hakkama küll.
Ma olin küll kaasa võtnud pipraplaastrit, ingveripulbrit, nelki, Eesti mett jms hingamisteid lõõgastavaid asju, aga paratsetamooli puhul ilmselt mõtlesin, et seda saab poest ka. Saabki. Tavalisest toidupoest. On seda siin igasuguses variandis, aga ma võtsin kõige lihtsama. Kusjuures vanuselised erinevused doseerimise osas on palju täpsemad, kui Eestis. Lisaks ostsin selle viienaelase tiigribalsami. Ülemisel pildil Kutt tõmbas oma jalatallad, ninaaluse ja rinnaku kokku, villud otsa (villased sokid) ning ei läinudki kaua mööda, kui kostuv köha oli lahtisem. Homme jätan ka koju, sest näha on, et ega terve pole.

Jah, sel ajal, kui ma kesklinnas käisin, oli Kutt kodus. Pikutas ja luges koomikseid, ja Vampsu oli saatnud veel midagi talle. Ega ma kõike ei näinudki. Ahjaaa, tema lemmikhambapastad ka. 😆 Selle hambapastaga oli ikka tõesti keeruline vahepeal. Lõpuks ökopoest leidsime selle, millega tema oli ka nõus pesema, aga üks pasta, mille poest ostsin, oli korralik sooda. 😞 Mul ei tekkinud isegi Kutti oodates hambaid pestes okserefleksi, aga vat selle pastaga oli küll nii, et ikka väga kiiresti tahtsin selle suust ära saada.
Teine, mille siit ostsin, oli söega Colgate. Seal oli ka seda fluoriidi vähem sees (siin on kõikidel pakenditel peal, kui palju seda on), ja sellega oli Kutt ka pika hambaga nõus pesema, aga ma ütlen, et ka seda ei ole mõtet alla neelata. Mul oli juhus, kus olime külla minemas, ja ootasin kõnet. Nagu ikka, tuli see siis, kui mul oli suu vahutavat hambapastat täis. Sülitasin osa kraanikaussi, aga ikka oli kõne ajal hetk, kus mõtlesin, et “vaja veel sülitada, aga see vist kostab.” Neelasin siis alla selle segu. Ärge teie seda tehke. Päriselt. Tunne oli sama, nagu keegi oleks traatharjaga limaskesta süganud. 😳
Seega – kui ökopoes BioMedi oma nägime, siis lendas see kiirelt korvi.
💚Põhjus, miks me looduslähedasemaid tooteid otsime, on mõtteviisis. Eks igaüks on loodussõbralikkuse endale lahti mõelnud omal moel, aga me püüame tarbida tooteid, mille koostisainetes (sh pakendis) on võimalikult palju looduslikke või taaskasutatud materjale ning toidu puhul mürke/kemikaale, mis pole head ei loodusele ega inimesele.
👉Mulle näiteks väga meeldib kohaliku Co-opi vett osta, sest neil on pudelile peale kirjutatud, et pudel on taaskasutatud plastikust. Muide, ka enamus piimakonteinerid/pakid on taaskasutatud plastikust. Üldiselt kilekotte poest kaasa ei saa – enamus on kas paberkotid või siis tugevamast materjalist kotid, mille puhul saab iga junsu ka aru, et need pole ühekordseks kasutamiseks. Kui Sul on oma kott poes kaasas, siis mulle on klienditeenindajad alati “aitäh” öelnud. See on nii armas. 🦄
ASDA annab küll kilekotte, aga sinna on ka suurelt peale kirjutatud, et palu kasuta mind uuesti.
Jah, seda kummalisem tundub rohealadel vaadata vedelevat rämpsu või bussides istmetel ja põrandatel vedelevaid pileteid. Nagu mingi vastuolu on selles kõiges. 😕
Laupäevaks katsume ikka teha nii, et Kutt terveks saab. Ta ootab väga, et saame minna parki riisuma ja ta saab ka oma panuse anda, et kodukant kaunim oleks.