![](\"https:\/\/birgit-itse.com\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/20200620_044915.jpg\")
<\/a><\/div>\n<\/p>\n<\/blockquote>\nTagasi mitmes m\u00f5ttes. Blogi kirjutamas ning tagasi \u0160otimaal. Jah, sai selgi aastal Eestis tiir k\u00e4idud. Veidi pikem kui mullu ja ka seiklusi veidi rohkem. <\/p>\n
Kutt sai suisa kuu aega Eestis olla. Ait\u00e4h Hellele, kes kiiresti reageeris ja lapse vanaemale \u00fcle andis. Suur t\u00e4nu ka mu emale ning Kuti teisele poolele k\u00e4rgperest, kes v\u00f5tsid aega ja l\u00f5id v\u00f5imalusi. Kutt on v\u00e4ga \u00f5nnelik. N\u00fc\u00fcd on lihtsam vastu pidada. Kui minul tuleb 10 p\u00e4eva eneseisolatsioonis olla, siis \u00f5nneks temal seda kohustust pole ning saab vabalt s\u00f5pradega kohtuda. Ma siis nokkisin, et n\u00fc\u00fcd hakkab poekotte ka koju tassima, aga tegelikkuses on muidugi v\u00f5imalus tellida toit koju. Ka naabrid pakkusid abi. Seda kas ja kui tihti meid kontrollitakse, ma \u00f6elda ei oska. Praegu on kolmas p\u00e4ev ja pole helistanud keegi. V\u00e4idetavalt, kuna maandusime Inglismaa poolel, ei pruugitagi helistada, sest ikkagi kaks eraldi “riigikorda”. No n\u00e4is. <\/p>\n
Reisimine praegusel ajal v\u00e4ga m\u00f5nus ei ole – paberimajandust on korralikult. V\u00f5rreldes eelmise suvega on piiranguid rohkem. Ja siis need n\u00e4ited, kus \u00fcks test on positiivne ja 24h hiljem v\u00f5etud negatiivne… Lendude \u00fcmber vahetamine, sest testi vastuste saabumine v\u00f5tabki maksimaalse 48h…. Praegu on ka nii, et ainus lennufirma, kes Eestist Suurbritanniasse lendab, on Ryanair. Vist kolm v\u00f5i neli lendu n\u00e4dalas. Seega on ka marsruudi nuputamine korralik logistiline \u00fclesanne. \u00dcks asi on lennupiletid ja nende maksumus, teisalt ka k\u00f5ik kaasuvad kulud. Nt siis, kui Kutti Londonisse viisin, tuli seigelda kahe lennujaama vahet – Gatwick ja Stanstead. \u00dcks asub ca 50km Londonist l\u00f5unas, teine samapalju p\u00f5hjas. Otse rongi\u00fchendust kahe lennujaama vahel pole, vaid kesklinnas tuleb kaks korda \u00fcmber istuda. Buss on, see s\u00f5idab kolm tundi, aga seda oleks tulnud lennujaamas 4 tundi oodata… L\u00f5puks rentisin auto 24ks tunniks. <\/p>\n<\/p>\n
<\/a><\/div>\nLondoni reisi juures oli k\u00f5ige toredam see, et sain Marko ja Rannoga kokku. Viimati vist n\u00e4gimegi \u00fclikooli l\u00f5petamisel! Noh, ja Londonit n\u00e4gin ka l\u00f5puks. Polnudki enne seal rohkem k\u00e4inud, kui ca 10 aastat tagasi kuskil lennujaamas 4h j\u00e4rgmist lendu oodanud. <\/p>\n
Ise tulin \u00fcle Riia, AirBalticuga. Lennufirma kohta pole \u00fchtki halba s\u00f5na \u00f6elda, aga Riia lennujaama k\u00fcll ei taha jupp aega minna. Lisaks teiste eestlaste kogemused. Seep\u00e4rast tulimegi tagasi \u00fcle Londoni – seekord siis Stanstead ja Luton. Reisi aeg oli enam-v\u00e4hem sama, mis AB-ga \u00fcle Riia tagasi tulles. Nimelt, nendega minek on k\u00fcll kiire, sest \u00fcmber istumine l\u00fchike, aga tagasi tulles on ooteaeg transfer tsoonis \u00fcle 6 tunni. <\/p>\n
Enne Eestisse tulekut j\u00f5udis Kutt veel merel purjetamist \u00f5ppida. T\u00e4itsa \u00fcksi selle purjeka peal! Teist korda siis juba. Esimene kord talle v\u00e4ga ei istunud, aga teise korra j\u00e4rel tunnistas, et tegelikult oli ikka l\u00f5bus ka. Sai v\u00f5idu s\u00f5ita. J\u00e4rgmine kord lubas minna aerutama, sest selle purjekaga s\u00f5ites pidid p\u00f5lved valusaks j\u00e4\u00e4ma, ikkagi jupp aega j\u00e4rjest p\u00f5lvedel. <\/p>\n<\/p>\n
<\/a><\/div>\nKuti kooliaasta l\u00f5ppes rahulikult. S3, ehk siis uude klassi l\u00e4ksid nad \u00fcle ca 3 n\u00e4dalat enne kooliaasta l\u00f5ppu. Kutile meeldis eriti, et sai ise endale aineid valida. V\u00f5ttis nt 4 kehalise kasvatuse tundi, r\u00f5\u00f5mustab, et ainult \u00fcks p\u00e4ev n\u00e4dalas n\u00fc\u00fcd vaja koolivormi kanda. Lisaks majandus\u00f5petus, kunst ja disain, f\u00fc\u00fcsika – k\u00f5ik ikka selle suuna peale, mida ta tulevikus teha tahab. Ahjaa, programmeerimine ka. Hindamine oli \u00fchest neljani, kusjuures neli k\u00f5ige kehvem ja \u00fcks k\u00f5ige parem. Programmeerimise \u00f5petaja teatas hiljem saadetud e-kirjas, et tema neljad on inimlik eksimus – ta sai valesti aru ning tegelikkuses on ta v\u00e4ga uhke k\u00f5ikide \u00f5pilaste \u00fcle ja nende edusammudega enam kui rahul. Seega, sellegi nelja asemel on \u00fcks. Laps ise usub ka, et paremini saab alati, kuid \u00fcldjoontes j\u00e4i ka Kutt oma tulemustega rahule. Need on n\u00fc\u00fcd ka ained, mis teda siis paari n\u00e4dala p\u00e4rast ees ootavad. <\/p>\n
K\u00f5ikidest piirangutest vaba ei olda, meetrist distantsi tuleb hoida ja praegustel andmetel ka kuus n\u00e4dalat maski kanda siseruumides. Tungivalt soovitav on ka kaks korda n\u00e4dalas s\u00fcljeteste teha… Praegu k\u00fcll me veel kumbki koolilainel pole, pigem m\u00f5tleb Kutt oma ettev\u00f5tte arendamise ning ajalehepoisi ameti peale. <\/p>\n
<\/a><\/div>\nKevad ja suvi on olnud huvitav aeg. H\u00e4sti palju oli kiiret kohanemist vajavaid s\u00fcndmusi. V\u00f5imalusi ise midagi uut luua. Natuke selg vastu seina hetki, kus tuli kas tegutseda v\u00f5i taganeda. Viimane aga ei tulnud k\u00f5ne allagi. <\/p>\n
Nagu ikka, igal m\u00fcndil on kaks poolt ja inimene harjub kiiresti. Kasv\u00f5i ennastki vaadates. V\u00f5i siis eelk\u00f5ige ennast. Kui maailm, sh \u0160otimaa ja Aberdeen j\u00e4lle avanema hakkasid, siis nii m\u00f5nigi asi pani \u00f5lgu kehitama – ei j\u00f5udnudki hakata puudust tundma v\u00f5i olin juba nii \u00e4ra harjunud uue korraldusega. N\u00e4iteks tantsutunnid, mis meil olid olnud kaks korda n\u00e4dalas pargis, mis kodust 40 minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel, hakkasid j\u00e4rsku olema neli, m\u00f5nikord isegi viis korda n\u00e4dalas ning 20-minutise bussis\u00f5idu kaugusel. Jalgsi oli distants \u00fcle tunni aja. Tuli uute graafikutega kohaneda. <\/p>\n
Praegu ma enam nii tihti ei k\u00e4i, vaid j\u00e4tsin kolm \u00f5htut n\u00e4dalas, kus tantse harjutame. T\u00e4nasega tuleb veelgi uusi asju – v\u00f5i noh, siis, kui trenni tagasi l\u00e4hen, sest n\u00fc\u00fcdsest ei pea sul olema igas trennis sama partner, vaid v\u00f5id tantsida k\u00f5igiga. Arengu m\u00f5ttes on see kindlasi oluline, aga kui lihtne ja turvaline on, kui tead, mida t\u00e4pselt partner mingi liigutusega saavutada soovib! Kuna n\u00fc\u00fcd pole kolm n\u00e4dalat sammugi tantsinud, siis tuleb isolatsiooni ajal natuke j\u00e4rgi \u00f5ppida, sest need tantsukombinatsioonid, mida enne minekut \u00f5ppisime, on kadunud seitsme tuule poole nagu Karl-Erik Taukari laulus. <\/p>\n
Tantsuseltskond on omamoodi kogukond, paljuski tugiv\u00f5rgustik. L\u00e4hedaseks olen saanud \u00fche Leedu t\u00fcdrukuga ja Kreeka t\u00fcdrukuga. Meil on tekkinud selline ca kaheksane punt, kellega l\u00e4bi k\u00e4ime, seal on \u00fcks t\u00fcdruk Nepaalist, veel \u00fcks Itaaliast, lisaks poisid Argentiinast, Hispaaniast, Uus-Meremaalt, Leedust. Ilmselgelt j\u00e4\u00e4b selle k\u00f5rvalt v\u00e4hem aega ka endal arvuti taga olla. <\/p>\n
Ka ettev\u00f5tluses tekkisid videokohtumiste asemele taas silmast silma \u00e4rikohtumised, mis on \u00fclitoredad, kuid v\u00f5tavad ka aega rohkem. Kui kiiresti ikkagi tekib meil see mugavustsoon, harjumuslik olukord! \u00d5nneks on s\u00e4ilinud ka palju video-networkingu \u00fcritusi, kus kontakte luua. Nagu \u00fctles mu videoesinemise koolitajast s\u00f5bratar Anu T\u00e4hemaa, siis video-esinemised, video-koosolekud on tulnud, et j\u00e4\u00e4da. <\/p>\n<\/p>\n
<\/a><\/div>\nUmbes eelmise postituse kirjutamise paiku olin saanud m\u00f5nep\u00e4evase vahega kaks kirja klientidelt, kellega pidi koost\u00f6\u00f6 kestma ca neli kuud. \u00dcks memuaar, \u00fcks “kuidas …..” ehk selline n\u00e4pun\u00e4idete raamat. See oli ka aeg, kus teatati j\u00e4rjest piirangute l\u00f5dvendamisest. Ootasime isegi aega, et saaks kohtuda rohkemate inimestega… Kliendid ootasid samamoodi. Seega – nende otsus – l\u00fckata projekt edasi s\u00fcgisesse, sest suve eelistaksid nad veeta perega, s\u00f5pradega, reisides… Minu jaoks t\u00e4hendas see ootamatult palju vaba aega, niisiis m\u00f5tisklesin – kuidas see sisukalt t\u00e4ita. Uitm\u00f5ttest s\u00fcndisid kirjutamisgeeniuste koolitused, milliseid olin varem viinud l\u00e4bi privaatselt – kas siis veebikohtumiste raames v\u00f5i Facebooki gruppides otse-eetris esinedes. Kuna nii m\u00f5nigi oli minult k\u00fcsinud, et kas ma eesti keeles ei tee midagi, siis pakkusin selle uitm\u00f5ttena oma ajajoonel v\u00e4lja. Reaktsioon oli mulle suur \u00fcllatus. \u00dche koolituse asemel viisin l\u00e4bi l\u00f5puks viis ning osalejaid oli \u00fcle 70. <\/p>\n<\/p>\n
<\/a><\/div>\n<\/a><\/div>\nMaikuus sain ka ettepaneku kirjutada juubeliraamat V\u00e4rska Originaal<\/b>ile, kel t\u00e4itub 2023. aastal 50 tegutsemisaastat. Etteruttavalt olgu \u00f6eldud, et t\u00f6\u00f6 on alanud, esimesed intervjuud tehtud ning praeguste kokkulepete kohaselt j\u00e4tkub t\u00f6\u00f6d sellega aasta l\u00f5puni. Kohtumine ettev\u00f5tte juhtkonnaga oli t\u00f5eliselt meeldiv, ringk\u00e4ik tootmises ning kosutav vesi pealekauba. Mis v\u00f5iks olla parem, kui koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5ttega, kelle toodete f\u00e4nn oled aastaid olnud! Ait\u00e4h, Urmas, Kristin ja Oliver! <\/p>\n
N\u00e4iteks oli mul v\u00f5imalus intervjueerida meest, kes juhendas teadlaste gruppi, kes V\u00e4rska mineraalvee s\u00f5na otseses m\u00f5ttes avastas. “Eks meil kahtlusi oli, aga seda, et see mineraalide sisaldus nii suur on, see muidugi tuli \u00fcllatusena!” <\/i><\/p>\n<\/p>\n Suur t\u00e4nu ka #paideway<\/b> ruumieksperimendile, kes mind esinema kutsus. Ait\u00e4h ka k\u00f5igile neile noortele ja noortemeelsetele, kes kohale tulid! Loodan, et see tunnike ja veidi pealekauba oli teilegi v\u00e4\u00e4rt ajakasutus. J\u00e4rvamaale tulen esinema alati heal meelel. <\/p>\n Suur r\u00f5\u00f5m oli ka k\u00f5nelda 31. juulil Tartus Kai Oja <\/b>seminaril. Vahvad lood, kus inimesed jagavad, et nad on ammu soovinud minuga kohtuda ning “n\u00fc\u00fcd see juhtus!” teevad s\u00fcdame soojaks. Ait\u00e4h teile! <\/p>\n Koost\u00f6\u00f6d kunstnikega on alati p\u00f5nevad. Anneliis Konks<\/b> peab p\u00f5nevat blogi, kirjutab ning joonistab, Tartus j\u00f5udsin ka Loovusvoolu taskuh\u00e4\u00e4lingu salvestusele. Seda veab teine \u00e4ge kunstnik-kirjutaja – Kaisa Holsting<\/b>. Tema on \u00fcks nendest, kes p\u00e4rast mu kirjutamisgeeniuste seminari otsustas, et viib oma ammuse raamatum\u00f5tte ellu ning kirjutab iga p\u00e4ev 5 minutit! Loomingulisuse organiseerimine on v\u00e4gagi teema! <\/p>\n<\/p>\n Eesti reisi k\u00f5rghetk oli muidugi pere kokkutulek P\u00e4rnus. See vist oligi p\u00e4ris esimene kord, kui k\u00f5igil kolmel lapsel k\u00f5ik lapsed kaasas… N\u00fc\u00fcd, kui kokkusaamine pole nii enesestm\u00f5istetav, oli nendel hetkedel minu jaoks suur v\u00e4\u00e4rtus. Ait\u00e4h emmele m\u00f5tte ja organiseerimise eest. Esimesel \u00f5htul sai meestev\u00e4gi korraliku trenni seikluspargis. Minul oli v\u00e4gagi l\u00f5bus nende saavutusi kommenteerida. Oleks isegi l\u00e4inud, kuid jalan\u00f5usid polnud selliseid P\u00e4rnus kaasas, millega turnida. <\/p>\n Kolm n\u00e4dalat l\u00e4ks ruttu. Rutemini, kui arvasin. Kui mu k\u00e4est k\u00fcsiti, et kas sain Eesti reisilt selle, mida ootasin, siis sain rohkem. Oli s\u00fcdantliigutavaid hetki, oli enesele jalaga tagumikku andmist, meeldetuletusi, miks ma \u00e4ra l\u00e4ksin ja miks ma kirjutan, nukraid joone alla t\u00f5mbamisi, enesekindlust ja enese eest seismist, spontaansust ja plaanide \u00fcmber m\u00e4ngimist, enese\u00fcletusi ja unistuste t\u00e4itumisi, vaikust, mis m\u00f5nel pool valus, teises kohas j\u00e4lle lootusrikas, oli taipamisi ning p\u00e4ralej\u00f5udmisi – j\u00e4tkamisi kohast, kus viimane kord vestlus pooleli j\u00e4i. <\/p>\n Sain s\u00fc\u00fca mustikaid ja hapusid kirsse, noppida varrelt vaarikaid ja tikreid, ujuda, Linnahalli katusel hulkuda, paar hil<\/a><\/div>\n
disainib ja teeb muid toredaid asju. Tema t\u00f6id ja tegemisi n\u00e4eb SIIN<\/a>: Uitm\u00f5ttest teha \u00fchine m\u00e4rkmik s\u00fcndis originaalse disainiga, 52st lehest koosnev piiranguteta unistamise, hullult \u00e4gedate ideede ja toredate taipamiste m\u00e4rkmik – “mis oleks kui”. Tegime neid 100 t\u00fckki ja enamus neist on n\u00fc\u00fcdseks m\u00fc\u00fcdud. \u00dckskuid eksemplare saab minu v\u00f5i Anneliisi k\u00e4est. <\/p>\n<\/a><\/div>\n<\/a><\/div>\n<\/p>\n
ist metsmaasikat, kukeseeni v\u00e4rske kartuliga, kuulsin sookurgede kruuksumist ja n\u00e4gin toonekurgi. Ilus oli. Ait\u00e4h, Eesti. Ait\u00e4h pere, s\u00f5brad, praegused ja tulevased koost\u00f6\u00f6partnerid! Uute kohtumisteni! <\/p>\n