Veidi rohelust me köögi aknalaual. 😉

“Noh, küll on tore, et teil seal ainult lust ja lillepidu on. Eks tööle minnes hakkab teisiti olema!” 😆
Nii tore, et kade meel ei ole või midagi. 😀 Ma arvan, et kooli ja tööle minnes lähevad asjad veel paremaks. Sest tsiteerides klassikuid: 95% igaühe igapäevasest elust on seotud mõtteviisiga.

Eile õhtul vaatasin filmi “Unsinkable”, mis võiks julgustada igaüht, kel elus on rasked ajad. Ma ei vaadanud seda sellepärast, et meil praegu oleks raske, aga ma tean, et paljudele neile, kes Eestisse jäid, on meie äraminek olnud raske. Tõsi, film on inglise keeles, aga üks mõtetest, mis sealt korduvalt läbi käis oli see, et kõigil on aeg-ajalt raske ja/või põhjust olla õnnetu, aga mis oleks kui, teadvustaksid endale, et kõik suurepärane Sinu jaoks on juba kohal ja ootab, et Sa selle vastu võtaksid.
Selles filmis räägivad toimetulekust väga suurtes elukriisides inimesed. Näiteks üks noor naine jäi tööõnnetuse tõttu pimedaks, ja otsustas seejärel maalima hakata. Edukas kirjanik nägi oma 14.sünnipäeval, kuidas ta isa tappis ema ja seejärel enda, ja käis seejärel läbi tõelisest emotsionaalsest põrgust. Üks mees aga põrkas rattasõidu ajal kokku veokiga ja talle öeldi, et ta ei hakka kunagi käima. 12 nädalat hiljem treenis ta triatloniks. 💪👆
Mul on saanud harjumuseks filme või videosid vaadates kirjutada mulle olulised mõtted üles. Sellest filmist sai korralik lehekülg paberile.

Ma olen väga õnnelik ja tänulik, et minu tutvusringkonnas on hästi palju inimesi, kes meile täie südamesoojusega kaasa elavad. Meie päevadesse mahub lugematult palju rohkem, kui need paari-kolmetunnised käigud linna peal. Eile õhtul rääkisin telefonitsi ühe eestlasega, kes elab Peterheadis juba 14 aastat ja ta andis mulle nii palju kasulikku infot, mis paberimajandust veel ja millises järjekorras ette võtta. Väga-väga tänulik selle eest. 🙏

Ma olen taastanud harjumuse varakult ärgata, et Kuti ärkamise ajaks oleks õppimine ja päeva enese jaoks ettevalmistamine tehtud. Täna hommikul jõudsin ka veel Hr Kahemillisele “natuke pähkleid” tellida. 😂 Esialgu ei saanud ise ka vimkale pihta, st mõtlesin, et miks nad mulle selle sildi pildi uuesti saadavad, aga siis nägin. Naersin pisarateni. Sellised naljad mulle meeldivad.
Aitäh teile! Olge hoitud!

Hr Kahemilline peab aga ootama, kuni paki kätte saab, et teada, mis seal veel sees on.
Ilmselgelt saab ta ka veebruaris tulles mulle üht-teist tuua. 😋

Teine hetk, kus mul täna hommikul juhe kärssama hakkas oli siis, kui blogi keskkonna lahti lõin. Uuendused. Okei, väga ilus, aga ma hakkaks nüüd kirjutama. 😕
Statistikat näen, aga seda kuskohast postitust lisada ei näe.
Klõpsan lehekülgede vahel. No ei miskit. Muudan seadeid, täiendan profiili, muudan selle nähtavaks ja lisan isegi lühikirjelduse, lähen avalehele tagasi. Ei miskit.
Kärsakas muutub juba üsna tuntavaks, ja siis märkan. Istub teine nagu lammas all paremas nurgas.
Kui ma nutitelefonis gmaili ei kasutaks ega vist siis poleks läbi ampsanud ka, et see suur oranž plussmärk teeb “puust ja punaselt” selgeks, kuskohast saab uue postituse kirjutada. 🙈
Nad lubasid, et lähiajal on veelgi uuendusi – seega läheb veel põnevamaks.

Vahekokkuvõttena paberimajandusest, siis sain aru, et kõige tähtsamad avaldused on mul tehtud ja tulebki oodata. Ma olen väga kiire olnud arvestades, et oleme siin olnud 10 päeva, millest tööpäevi on olnud vaid pool. 👍
Järgmiste sammudena tuleb lapsele ja endale leida pere-, silma- ja hambaarst ning laps apteeki kirja panna. Pärast töölepingu sõlmimist esitada ka kohaliku elaniku taotlus ja pärast töölesaamist saab esitada ka taotluse kohalike lasterahade saamiseks. Seoses Brexitiga on siingi reegleid karmistatud ja nt välismaalastele, kes tööl ei käi, lasterahasid ei maksta.

🎒🏫Täna on Kutil esimene koolipäev siin koolis. Kella 14ks läheme Akadeemiasse ja siis pärast vestlust, milline on olnud Kuti senine koolikogemus, mis talle meeldib ja milles ta on osav, aga ka see, mis vajab harjutamist, saan mina tulla koju pabereid täitma ja tema on koolipäeva lõpuni seal.
Nagu piltidelt näha, siis tema on kohaliku kliimaga juba harjunud – dressikast, mütsist ja buffist piisab. Ei mingeid kindaid juba mitu päeva. Eile tassisin tema jopet hulk aega käe otsas. Ma võtan soojematel hetkedel, kui tuul peale ei puhu ja päike peale paistab kapuutsi peast ära ja käed taskust välja. 😂
Siin on tõesti tunne, et kevad pole kaugel, sest mingisugused kuldnokalaadsed linnud kädistasid eile pargis ja naabertänavas, roosa kibuvits õitseb ja see puu, mis meenutab kummipuud, on ka kohe-kohe õide puhkemas. Panen selle pildi hästi suureks, siis näete need kollakad nupsud ära ja mõni targem teab ehk öelda ka, kas ikka on kummipuu või panen sama “täppi” nagu selle hernega, mille kadakaks ristisin. 😆😆

Kaks silda, üks jõgi, üks linn, üks pilditamise koht:  Bridge of Don ja Brig’ o Balgownie

Eile avastasime veidi Donmouthi looduskaitseala, mis asub Doni jõe suudmes keset linna. N-ö vanas Aberdeeni osas. Saime näiteks teada, et sel jõesaarel, mida eile nägime ka veetõusu ajal, võivad pesitseda hülged. Eilne neid küll ei olnud. Samuti pole haruldane näha Aberdeeni lähedal Põhjameres delfiine, aga seda rohkem kevade poole, praegu on nad vist soojemates vetes. 🐬

Homme siis täispikk koolipäev ning mina võtan ette vahepeal kogunenud tõlketööd. 👏 Otsustamist vajab meil Kutiga ka see, et mis nädalavahetusel teeme. Ma olen vägagi valmis väikseks automatkaks põhja-ja lõunapool Aberdeeni. Näiteks. Samas – ööseks saame ikka koju tulla.
Nädalavahetuseks lubab korralikku tuult ja vihma ka, seega mere ääres pritsib hästi. 💦😀
Mis teie arvate, kas võiksime minna neid losse avastama, mille poolest Aberdeeni maakond kuulus on või otsida mingeid vägevaid loodusobjekte? Näiteks mingeid jugasid, koopaid vms?

Viski-ega õlletripp ei tule kõne alla, Kuti jaoks on veel vara. Autot juhtida. Ja viskit juua. 😁