Teate seda tunnet, kus tagantjärele saab öelda, et “ma lihtsalt pidin!”. Mul on täna samasugune tunne. Tegelikult hakkas juba eile vaikselt ketrama. Hommikust saati.
Võtame teemade kaupa. Viimasel ajal kõige enam elevust tekitanud sündmus on muidugi raamat. Sellega on nüüd nii, et täna läks see trükikotta. Kõik. Esikaas, tiitelleht ja kõik-kõik on valmis ja enam midagi muuta ei saa. 😎
📚Raamatu-uudise noppis üles ka minu pikaaegne tööandja, maakonnaleht Järva Teataja.
Eilsest õhtust on üleval ka võimalus hoogu anda ja kus ikka mujal, kui Hooandja portaalis. Kui rahaliselt toetada pole võimalik, jaga infot edasi. 🙏
📹Vaata kindlasti videot ka – need võtted, kus mina suures plaanis olen, on Kuti filmitud! Sama video on nii JT uudise juures kui ka Hooandja portaalis.
Mulle on väga südamesse läinud see esialgne tagasiside videole – inimesed ütlevad, et kananahk on peale tulnud. Südamesse on läinud see seepärast, et ma olen ju tõesti hinge ja südamega asja juures olnud ning et see ka välja paistab – on imeline.  Võibki kokkuvõtvalt öelda, et märksõna on õnnelik teekond. 😎 Eile õhtul hilja lõpetasime raamatukaane kujunduse ka. Selline see tuleb.

Raamatu esi-ja tagakaas

No on ju nii – ma lihtsalt pidin! 😁

Tegelikult hakkavad need juba ära õitsema

Teine asi, mille pärast näpud kirjutama sügelesid, oli asjaolu, et me lükkasime jälle ühe asja siin käima. 🙈 Kui veel Eestis elasin ja toimetasin, siis osalesin oma mentori, Kai Oja, 5:30 hommikuklubis ja oi-oi, millise energialaksu sealt saab. Siinne ajavahe tähendanuks ärkamist hiljemalt 3:23, et pooleks kaamera ette saada. Noh, laupäeval ja ka täna hommikul ma seda harrastasin. Tõusta ei olnud raske, aga kell 14 päeval kippusid silmad kinni vajuma. 😂 Eriti täna, kui eile läks kaanega ca 22ni ja siis hoidis veel adrekas üleval, sest meil oli Aberdeeni naisettevõtjate esimene ühine hommikuklubi. 💪👍 Ma viskasin eile hommikul FB gruppi üsna eestlaslikul viisil küsimuse, et kas on sellist “kellaviieklubi” või kui tõesti ei ole (ma olin üsna kindel, et on, lihtsalt kujutlesin end ukse taha kraapima, et sisse lubataks), kas oleks huvilisi. Mul oli raske üksi järjepidevalt kell 5 ülles tõusta. Kui magasin kauem, siis jäid osa asju tegemata ja kuidagi närvilisem oli ka. Olin vägagi õppinud seda hommikust õppimist hindama, kuid õhtuti kella 22ni põnevaid asju tehes (sh raamatu kujundust) andsin liiga tihti kiusatusele järele hommikul kauem magada.
Lühidalt öeldes, käisin iseendale närvidele ja otsisin õigustust õige raja peale tagasi kalpsata. 😀
Täna hommikul oli meid 3. Homseks vist veel 2 juures. Nii-nii äge lihtsalt. Üks osalistest võtab enda peale väikse füüsilise virgutuse, teine teeb juhendatud meditatsiooni, mina panin kondikava paika, mis tundus sobivat. Teeme tänulikkuse ja vastaskäega kirjutamise harjutusi ka.

Laupäevase tõusmise preemiaks tegin endale pärast hommikuklubi jalutuskäigu päiksetõusu vaatama. Otsustage ise, kas tasus ära.

Päikesetõus Aberdeenis 2.05.2020

Ahjaaa, ja siis oli eile veel üks pommuudis. Minu enese jaoks ka. Aga läheb see sinna kategooriasse, et millest mõtled, selle enda ellu kutsud. Nii nagu oma ettevõttega – Eestis punnisin vastu, et “ma ei tahaaaa, pole vaja.” Siin tegin ära. Täna hommikul oli raamatupidamiskoolitus. Huh, siinne maksusüsteem on nii nunnult mitmeastmeline, et pärdik pea kohal 🙉 saab korralikult taldrikuid taguda. Samas, mingi esmane ettekujutus on siiski tekkinud. Pean veel nt guugledama, et kuidas ma iseenda eest hakkan sotsiaalmaksu maksma.
👀Eelmisel nädalal oli väike videokõne Silviga, kes ütles, et see raamat on alles algus, tulevad filmistsenaariumid ja filmid. Ma jälle: “Filmistsenaariumit küll ei taha, see pole minu teema.” Noh, nüüd ma siis istun ja vaatan eilse videokõne märkmetele ning 17ndale maile kui tähtajale otsa. Esmalt lugu ja siis stsenaarium. Ettevõtmise taga on Kaks Eesti Habemikku  Londonis ehk TEB Creative. 50% kursavend ja 50% koolivend ehk Marko ja Ranno. Kaks ja pool tundi videokõnet oli vägaväga produktiivne. Suur tänu usalduse eest! 💙🦄

Kui mõte uitab, uidake siis siia. Umbes selline võiks olla selle sildi tähendus.

Eks te tehke sellest oma järeldused, kas ja kui palju mõtteviis mõjutab. Mina olen küll aru saanud, et sõltumata valdkonnast (isiklik elu, töö) on suhtumine ja mõtteviis palju kindlamad edu garantiid kui aastatepikkune kogemus ja ränk rügamine. Olgu need minu enda või kellegi teise kogemused, jõuan analüüsiga ikka punkti, et kui millestki pidevalt rääkida, siis see ühel või teisel moel ellu jõuab ka.

Homme on jälle väga tore päev. Esiteks on meie naiste hommikuklubi teine kohtumine, meid vist on isegi rohkem kui täna hommikul oli. Päeval on mul aga telefonikõne Jamie Jauncey’ga kelle karjäär on nii mõneski mõttes mulle tohutult inspireeriv. Pöidlad pihku!
Kutist on vähe juttu olnud? Ta on leebelt öeldes koolivälistes asjades väheaktiivne olnud. 😀 Nüüd on nutitelefon kindlas kohas mõneks ajaks ja äkki on siis teda vähe tihedamini allkorrusel ja õues näha.