Pärast 11 nädalat kestvat koolitust astun ma 16. novembril 2024 Aberdeeni Konsterdimaja laval punasele täpile ja 300-pealise publiku ees saab minust ametlikult TEDx kõneleja. Kokku on laval 10 kõnelejat, kes valiti välja 97 kandideerinu seast.
Raamatu autorina on sinu sõnal rohkem kaalu, mis võimaldab jõuda suurema hulga inimesteni, müüa edukamalt koolitusi ja saada esinemiskutseid. Selleks, et sina saaksid ellu viia oma unistuse raamatust, mis inspireerib sinu kliente, olen kokku pannud
Kui 2021. aasta kevadel lõin Facebooki grupi “Loovalt ja inimlikult kirjutamine”, oli minu eesmärk pakkuda kogukonda neile, kes tunnevad huvi, kuidas kirjutada nii, et sõnum oleks lihtne, selge, inimlik ja isikupärane. Grupi liikmete arvu kiire
Minu kõige uuem raamat “Minu Naissaar. Metsikult ilus” ilmus trükist 14. mail 2024. Kuigi kirjastuse Petrone Print välja antud raamatus on ka ajaloolisi fakte, ei ole tegemist ajalooraamatuga, vaid see on nn reisikiri-memuaar enam kui
Kutt oma Vampsuga Jõelähtme jõe ääres, mis aprillis ei olnudki enam maa all. Ilusat emadepäeva! Ma tean, et Eestis on kell juba sealmaal, et väikesed lapsed (ja nende vanemad) on juba tõenäoliselt unemaal, kuid aeg
Istun praegu koduse kirjutuslaua taga, kuid tõenäoliselt lõpetan selle postituse kirjutamise rongis teel Edinburghi poole. Kevad on peaaegu täies õites. Mandlipuud, metsikud kirsid, kreegid, metsikud ploomid, nartsissid. Puude alused rohetavad noorest naadist ja karulaugu lõhn
Meie uus köök Oleme nüüd juba veidi enam kui kuu aega uues kodus. See on vaid mõne minuti kaugusel eelmisest kodust. Korter on soe, avar ja siin on palju valgust. Ja kui ütlen, et soe,
Aasta on alanud hoogsalt. Isegi peadpööritava kiirusega, aga see vist pole midagi uut. Vähemalt meie puhul. 😁 Nädal tagasi saime teada, et meil tuleb elukohta vahetada, sest praegused omanikud soovivad seda pinda oma tütrele. See
Aastaid oli mu motoks, mida ka oma FB Dunrobin Castle. tutvustuses kasutasin, lause ühest filmist: elu on nagu seljakott, me ise valime, mida sinna kaasa pakime. Kuigi see mõte meeldis mulle, ei saanud ma sellest
Arutasime siin ükspäev Kutiga, kaua me oleme olnud, ja ta imestas, et kas tõesti juba kaks aastat. “Aeg läheb ikka megakiiresti,” arvas ta. Muigasin, ja vastasin, et oodaku ainult, kuni veel kasvab. Siis on
Fairy Glen, Rosemarkie Kurtsin pereliikmetele siin ükspäev, et olen end nii hästi igasuguste tegevuste vahel ära planeerinud, et pole võtnud aega tehtud tööde eest isegi arveid esitada. 🙈 Ei saaks öelda, et kõik on töised
Eile algas siis sügis. Meil vihma ja tormiga. Kuskil kahest pärastlõunal hakkas sadama ja vahepeal kallas korralikult. Üle pika aja. Lõpuks ometi! Metsad on ikka suhteliselt kuivad. Selle nädala alguses oli meil õhutemperatuur üle 20
On teine september. Millal siis veel kirjutada teisest alanud septembrist, kui teisel septembril? 😉 Avapildiks pani seekord kollaaži, kus kanname Kutiga samu dresse. Selle vahega, et tema kandis neid aprillis, mina septembris. Selga sai ta
Kuidas mõtted sünnivad? Mulle aeg-ajalt tundub, et nad uitavad ringi. Uitavad ja ootavad, et keegi nad üles korjaks ja ellu viiks. Paljud asjad, paljud otsused on minu elus alguse saanud uitmõttest. Uitmõttest, mida uskuda
Kutt läks kooli. Eile oli esimene koolipäev. Jälle. 😁 Õhtuste muljete ja meeleolu järgi läks hästi. “Normaalne, pold kõige hullem,” oli Kuti enda kommentaar. Nojah siis. Kehaline kasvatus jätkuvalt neli päeva nädalas, nagu Kutt endale ise
Tagasi mitmes mõttes. Blogi kirjutamas ning tagasi Šotimaal. Jah, sai selgi aastal Eestis tiir käidud. Veidi pikem kui mullu ja ka seiklusi veidi rohkem. Kutt sai suisa kuu aega Eestis olla. Aitäh Hellele, kes
Mul on nii hea meel, et Kutt saab taas koolis käia. See muutus temas, elamise julgus, iseolemise julgus, enesekindlus sh südikus probleemidele silma vaadata ja otsida lahendusi. Mul on selle üle meeletult hea meel ja
Uups, ma mõtlesin, et ma märtsis ikka kerge postituse tegin, aga tundub, et mitte. 😍 Ilmselgelt on muud asjad tähtsamad olnud. Irooniaga või ilma. Nii ongi. See blogi on hobi. Natuke selleks, et ise järge
Aastatagune Eesti sünnipäev on selgelt meeles. Oli talviselt tormine ilm. Sadas lund, lörtsi, vihma. Kõike. See oli ka esimene päev alates siiatulekust, kus üldse päikest ei näinud. Täna on olnud 11 kraadi sooja, päikeseline ning
Pikk vahe on sisse jäänud. Eelmine postitus oli ca kuu tagasi. Aega on jätkuvalt minulgi ööpäevas 24 tundi ja nädalas päevi seitse, kuid ma olen teinud mõningaid korrektuure, kuidas seda aega kulutan. Eks tegemist on
Tulevik on juba kohal ja seekordse blogipostituse piltide autor on Kutt. Hommikul, päikesetõusul oli meil fotosessioon Iska Birniega, kes on teinud ka minu kodukal olevad portreed. Kuigi piirangud on kõvad, siis fotograafid tohivad tööd teha,
Kui erinevad on aastad! Eestis elades ei mõelnud ma sellele kordagi, kuid nüüd on hea võrrelda. See pilt on tehtud Huskyhavenis täpselt aasta tagasi. Aastatagust postitust aga saate lugeda siit. Lasin ise ka silmadega üle.
Head uut aastat kõigile, aga eelkõige ka siitkaudu head uut eluaastat armsale Emmele. 😍 Sellel suvisel pildil on nad Kutiga kahekesi. Kahtlustan, et praeguseks on Kutt pikkuse poolest üle. Natuke numbritest ka – kokku
Praegu, kus ma selle postituse kirjutamist alustan, saab täpselt aasta, kui Aberdeeni raudteejaamas rongilt maha astusime. Selja taga varastel hommikutundidel alanud päev, neli tundi Kopenhaageni lennujaamas ja kiire matk kohvritega Edinburghi tänavail.👀Meeles on ilm, õhk,
Käesoleva aasta detsember meenutab mõnes mõttes eelmist aastat – palju on uut, on otste kokku tõmbamist, uusi plaane, aga ka täiesti uusi algusi – või uusi rütme. Vaid napp kuu aega pärast seda, kui
Ma ei tea, kas ma teile Aberdeeni peatänava jõulukaunistusi olen näidanud. Kui ei, siis need on tõesti ilusad – värvid vahelduvad. Kohalikud küll natuke kiunuvad, et need on vanad, samas on inimestel ka hea meel, et
“Sind ei ole näha olnud. Kas kõik on ikka korras?” küsis eile ema. Jah. Kõik on korras. Unetunde küll veidi napib, aga kõik on hästi. Eelmine nädal oli tihedat tegemist täis nii et erandkorras
Eelmisel nädalal, 5. novembril, täitus mul aasta päevast, mil hakkasin süsteemselt endast ja oma maailmast paremini aru saamisega tegelema. Õhtul, enne magamaminekut käisin veel õhtul ilutulestikku vaatamas ja mõtisklesin selle lause üle, kuidas vastab ikka
“Täna oli täiesti super päev!” teatas Kutt koolist koju tulles. 😲”Meil oli see ümarlaud ja saime Alfonsoga asjad selgeks räägitud!” Ümarlaud tähendas siis seda, et poisid omavahel, lisaks üks täiskasvanu. Tegemist on poisiga, kel Kutil
🎤See nädal, ja natuke ka järgmist, kulgeb taskuhäälingute ehk podcastide salvestamise lainel. Jätkuvalt ikka niipidi, et mina külaline, küsitletav. Kui selle postituse kirjutamise lõpetan, on kõne Keenia, Nairobiga, ja kõneleme Mercy’ga loomeinimesi takistavatest mõttelistest piirangutest
Mida teie teeksite, kui laupäeva hommikul ärgates on telefonis sõnumite hulgas ka küsimus, et kas ma midagi Eestist Šotimaale tahaks ka… et meie ühised tuttavad on peaaegu Aberdeeni tulemas ning on valmis üht-teist kaasa võtma.
Kas teil on ka nii, et mida lähemal on tähtaeg, seda inspireerivam mõni töö-ülesanne tundub? 😂 Ma seadsin endale ühele suurele projektile tähtajaks oktoobri lõpu ning nüüd vaatan, et aitab – kolmandik kuust on
Kellele tundub see lause naise muutliku meele tüüpilise väljendusena, siis õnnitlused pinnapealsuse puhul. 😂 Ma olen eluaeg selline pehmo olnud, et lasen end liiga kergesti ümber rääkida ja siis ikkagi ütlen jah asjadele, mis nii
Eelmised 59 postitust kandis blogi nimetust “Jah, me saame hakkama!”, kuid praeguseks oleme me Kutiga jõudnud mõtteviisis sinnamaale, kus oleme omaks võtnud, et juba ammu on meie praegune toimetamine siin rohkemat lihtsalt hakkama saamisest. 😎Et
Kuti ettevõtlikkust olen ma varem ka maininud, aga eelmisel nädalavahetusel tekitas ta sõna otseses mõttes rahvusvahelist elevust. 👀 Augusti lõpus küsisin ta käest, et kas ta tahaks osaleda David Conway kahepäevasel tasuta seminaril, kus õpetatakse
Welcome to WordPress. This is your first post. Edit or delete it, then start writing!
Teada värk, et ettevalmistused võtavad oma aja. See on jätnud jälje nii blogimisele, aga ka nt Lood ja Maalid on saanud ilmumispausi. Täna parandan selle vea, seega – otsige need ikka Facebookist üles, ja jagage
Viimased kümme päeva on läinud õppimise tähe alla. Meil mõlemal. Kutt on nüüd kaks päeva uuesti koolis käinud, sest teisipäeval võeti niidid välja, kargud võis ta haiglasse jätta ja uuel nädalal lubas arst juba rattaga sõita.
Ei ole võimalik kirjutada sõna õnnetus nii, et see ei sisaldaks sõna õnn. See postitus sisaldab mõlemat. Täpselt nädal tagasi (või isegi tunnike varem) panin eelmisele postitusele punkti ja lippasime rannapromenaadile, Eveliga kohtuma. Olen ka
🙏Ma väga-väga tänan kõiki, kes leidsid selle 10 päeva jooksul aja, et minuga kohtuda. Ma olen südamest õnnelik ja tänulik igaühe eest, kes tuli kas õnneliku teekonna ametlikku või mitteametlikku peatuspaika või helistas, et uurida
Kell on 2 öösel. Kutt magab lennujaama pingil. Või noh, katsetab. Eriti hästi ei õnnestu, sest need on need käetugedega pingiread, st pead kõhu korralikult sisse tõmbama. Aga ta veel 2 tundi peab edasi katsetama,
Mitte, et ma varem oleks osanud tulevikku ennustada, aga mingi teatav visioon oli mul siiski olemas. Järgmise nädala blogipostituse osas on veel lootust, et suudan mõned read kirja panna, aga 2. augusti koha peale võib
12.07. hommikul rannas päikesetõusu-piknikul Lõppev nädal läheb meie kahe jaoks küll ajalukku. Meil on kahepeale kokku kolm asja, mida oleme kaua oodanud, kusjuures vaid üks neist kolmest on ühine. 😎Alustan Kutist.Tema lõppeva nädala tähtsündmused on
Kutil hakkas koolivaheaeg. Aye! 5 nädalat vabadust! See tähendab, et me elasime selle koduõppe üle! Me saime selle krempliga hakkama! 🙌💝 6 kuud Šotimaal tähistasime esimese grillimisega Ilma naljata, see oli igapäevane eneseületus ja ma
Haar ja mina Lõppev nädal on tõepoolest toonud nii saavutusi kui ka seiklusi. Kas neid just seitse oli, kindlasti oli rohkem, aga numbriliselt lihtsalt hea kokku võtta. Siin jaanipäeva ei tähistata, ja isegi pööripäeva tähistamisest
Foto: Iska Birnie Photography Päriselt ka. Ma tavaliselt olen teisipäeviti uue blogipostituse kirjutanud ja täna hommikul, kui Kutiga rannas päikesetõusu piknikku pidasin ja pööripäeva tähistasime (siin tähistatakse just aasta pikimat päeva ehk pööripäeva), mõtlesin, et
Kes seni pole veel mõttejõusse uskunud, siis oleks tagumine aeg. Kõik need pöidlahoidmised tasusid ära! Päriselt ka. Ühe erandiga – reisimisega kaasnevad piirangud. Ootame. 😎Aga kõik muud asjad – jonksus. 🙏Suur-suur tänu teile. Hooandjas saime
“Kas sa ei arva, et ma tahan näha, kuidas see kõik välja on tulnud?” küsisin ma 28. mailt Armarilt Rajakaare kirjastusest. “Ma närin oma küüned küünarnukkideni ära, mõtted on ainult raamatu juures.” 😂 Küüsi ma
Selle postituse alguses on siis natuke (kahju)rõõmu neile, kes tahaks lugeda midagi, mis meil nässu läheb. 😆Viimased 24h on kulgenud taas otseülekannete tähe all ning enne eilset otseülekannet Kaiga jõudsin juba veidi närvi minna, sest1) äpp
Kuti omaloominguline golfivarustus Alustan kohe eilsete pomm-uudistega. Neid oli nii mulle kui ka Kutile. Kutt sai enda golfivarustusele olulist täiendust. Varasematelt jalutuskäikudelt oli ta ju leidnud 2 golfipalli: ühe erkkollasse, teise valge. Kollane pidi olema
Olgu kohe alguses öeldud, et Kuti harjumused on vist vähe tervislikumad kui minul. 😀 Kutt on nüüdseks siis juba enam kui nädal aega tõusnud ka hommikul kell 5:30 ja käinud jooksmas või jalutamas. Mina olen
“Nüüd ma saan aru küll, miks Sul pea aeg-ajalt valutab. Su peas on nii palju mõtteid!” Nii ütles mu armas sõbranna Liisu paar nädalat tagasi, kui temaga videokõnet pidasime. 😁Ei noh, eks ma olen seda
Teate seda tunnet, kus tagantjärele saab öelda, et “ma lihtsalt pidin!”. Mul on täna samasugune tunne. Tegelikult hakkas juba eile vaikselt ketrama. Hommikust saati.Võtame teemade kaupa. Viimasel ajal kõige enam elevust tekitanud sündmus on muidugi
Teistmoodi kui täiskäiguga lihtsalt ei vea välja enam. Lõppev nädal on olnud emotsiooniderohke. Igas mõttes. Nagu ikka, rõõm ja kurbus käsikäes.Kuna rõõmu on rohkem, siis keskendume ikka sellele. Esmalt – suured ja soojad õnnitlused mitte
Laupäevane hommik oli nagu väljavõte Eesti kirjandusklassikast: selle aja peale, kui mina silmad külma veega puhtaks pesin ja internetti jõudsin, oli see juba õnnesoovidest katki läinud. 😂Ennelõunal oli üks (video)kõne teise otsa, aga jõudsin ikka küpsisetordi
Kutil hakkab koolivaheaeg läbi saama, mis tähendab, et uuest nädalast tuleb hakata aega jaotama taas töötamise, õppimise ja kirjutamise ning majapidamistööde vahel. See kaks nädalat on läinud nagu niuhti.Naudime siis neid nelja päeva, mis veel
Täna võtsime Kutiga ette suurpuhastuse. Poleerisin isegi köögipõranda ära. See on nüüd nii libe, et igaks juhuks villude ja plätudega seal käia ei ole mõtet. Vähemalt meil, kui kaasasündinud tasakaalutusega tüüpidel. 😆 See koristamine tundus selline
Peame pidu ja vaatame teatrit, kui lühidalt öelda. 😄 Kui lühikese jutuga oleks, siis olekski postitust tehtud, aga – võib vist öelda õnneks – ma olen veidi pikema jutuga. Eile õhtul vaatasime Paide Teatri suvelavastust
Kokkamine merekadettidele Avastasin vahepeal, et olen teile “võlgu” selle suurepärase 14. märtsi kokkamisürituse, kus ma vabatahtlikuna osalesin. 😆Ehk siis Kuti merekadettide laagri. Läinud laupäeval tehti ka kokandusajalugu, seega seekordne postitus on söögist. 😋Kuna mul endal
Mul on välja kujunemas kaks lemmikkohta, kus jalutamas käia. Üks on mereäärne promenaad ja teine on Scotstown Moor ehk kohalik nõmm. Nendes paikades paar-kolm tundi ringi uidata ja mõtteid puhastada, end helidesse ja vaatepilti ära
