Eesti keeles

Looming

Kümned ideed, mis on juba paberil või ootavad kirja panekut, enda ja teiste jutustamist vajavad lood. Ma ei oota loometuhinat, sest loometuhin on minus olemas. Teinekord läheb küll veidi aega, et selles unenäolises seisundis püüda õige sõna, kuid loomine, kirjutamine on mulle elamise viis.

„Ja sina veel ütled, et sa pole kirjanik!“ hüüatas mu poeg, kui nägi hiiglaslikku loomehunnikut. Oli suvi 2020. Luuletused, mõtteterad, lehekülgede pikkused mõtisklused, laulusõnad, näidendid, stsenaariumid… Paberitel, kümnetes vihikutes ja kaustikutes, aga ka salvrätikul ning poekviitungi tagaküljel. Ei midagi erilist kirjandusmaastikul, tean, kuid eriline mulle ja mu toetajatele. Neid kaustu ja pabereid sorteerides avastasin ka midagi, mis meenutas väga õnnelikku teekonda. Sama stiil, sarnased küsimused, ja vastused enese seest.

Mõte koondada Instagramis isiklikul, teiste eest varjatud kontol olevad pildid ja read raamatuks, ei kuulu mulle. See kuulub inimesele, keda väga austan. Hele Aluste teab katkistest inimhingedest ja nende tervenemise teekonnast palju. Teoorias ja ka praktikas. „Birgit, inimestel on neid vaja,“ põhjendas ta oma ettepanekut. See oli septembris 2019. Ma hakkasin usinamalt, regulaarsemalt kirjutama ja tegin konto avalikuks. Teadmine, et mu töö, mu looming on kellelegi vajalik, oli liikumapanev jõud, ja aitas asendada „Kes ma selline olen, et…?“ mõttega „Mina olen mina, ainus omataoline.“ Samanimeline on ka Instagramis konto, kus õnnelikku teekonda jätkan. 

Kakskeelsed postitused on leitavad ka Facebookis lehelt Becominghappy #õnnelikteekond 

  • Minu kirjutatud sõnadega laule on esitanud ansamblid Nexus, Dynamint ja Sunlight, aga ka Koit Toome ja Helen Adamson, lisaks ansamblid-artistid, kellega tegin koostööd variautorina.
  • Oma esimese kõne kirjutasin aastal 2006. Tunnustus julgustas jätkama. Põhiliselt kirjutasin vallavanematele ja koolijuhtidele, aga ka avasõnu konverentsidele. Jah, ka stsenaariumid üritustele, mida ise läbi viisin, pulmatseremoonia kõned, jpm.
  • Ma olen kirjutanud alates 17. eluaastast saadik sageli teadvustamata, et see on looming. Ka mu BLOGI, kus kirjeldan meie elu ja toimetusi Šotimaal, on võimalus end kirjalikult väljendada, samas jagada teavet, lootuses, et ehk seeläbi on teistel tulijatel kergem.