You are currently viewing Teine september

Teine september

 On teine september. Millal siis veel kirjutada teisest alanud septembrist, kui teisel septembril? 😉

Avapildiks pani seekord kollaaĆŸi, kus kanname Kutiga samu dresse. Selle vahega, et tema kandis neid aprillis, mina septembris. Selga sai ta neid vast paar-kolm korda. NĂŒĂŒdseks lĂŒhikesed ja pusa Ă”last kitsas. Minust on ta silmnĂ€htavalt pikem, Ă”lgade laiusest rÀÀkimata. Nii et – suvega kasvas ĂŒle pea. Seega, on mul nĂŒĂŒd soojad dressid, millega pĂ€ikesetĂ”usul jalutamas kĂ€ia. 😀

Ja pĂ€ikesetĂ”usul ma nendega jalutamas kĂ€isin ka. Kes sotsiaalmeediat on jĂ€lginud, siis eilegi hommikul postitasin pilte. Üle pika aja oli kaunis pĂ€ikesetĂ”us, muidu on ikka haar-hall olnud pĂ€eva esimene pool. PĂ€rastlĂ”unal tuleb jĂ€lle pĂ€ike vĂ€lja, hommikuks on haar PĂ”hjamerelt tagasi. 

Kui Inglismaa poolel vist polegi veel lapsed kooli lĂ€inud, siis Ć otimaal algas kool 17. augustil. VĂ€hemalt Kuti jaoks, osa koole alustas paar pĂ€eva hiljem. See-eest on neil oktoobris juba 2 nĂ€dalat vaheaega. 11. oktoobril peaks hakkama vaheaeg. TarkusepĂ€evast suurem tĂ€helepanu oli asjaolul, et algas sĂŒgiskuu, ehk et suvi justkui lĂ€bi. Samas, temperatuurid on suvised juba teist nĂ€dalat. Kohati isegi 20-24 kraadi, meil veidi jahedam, aga laupĂ€eval flashmobil kĂ€ies oli ikka tĂ€ielik suvi – vaat, et pĂ€ikesepistet ei saa! Olime kĂŒll mere ÀÀres, aga isegi Ă”hukese suvepluusiga oli palav. 

Praeguste ilmaennustuste kohaselt suvesoe jĂ€tkub nii sel kui ka jĂ€rgmisel nĂ€dalal. Temperatuuri 20+, mis tĂ€hendab sellist ilma, et vĂ”ib veel ujumaski kĂ€ia. Seda enam, et nĂŒĂŒd on merevesi ka soojem. Suvi otsa ikkagi pĂ€ike kĂŒtnud. 😂 MĂ€letan, et kui Eestisse tulles Narva-JĂ”esuusse ujuma lĂ€ksime pĂ€ikeseloojangul, oli selline tunne, nagu oleks suppi astunud. Siin olime 12kraadise mereveega Ă€ra harjunud ja siis 18-20 kraadine vesi tundus ikka vĂ€ga soe. 

PĂ€ikesetĂ”us 1.09.2021 Aberdeenis, Doni jĂ”e suudmes. 

Augusti lĂ”pus möödus kolimisest 20 kuud. Paljud siinsed tegijad ĂŒtlevad, et neile tundub, nagu oleksin palju-palju kauem siin olnud. Endale ka tundub aeg-ajalt nii. Kutt isegi ĂŒtles, et selline tunne, nagu oleks kolmel suvel Eestis kĂŒlas kĂ€inud. Tegelikult on alles teine sĂŒgis alanud. Praegust asjade kulgu vaadates sel aastal ilmselt Eestisse enam ei tule. Kel aga soov Ć otimaad avastada, siis novembrist alates taastab Ryanair otselennud Edinburghi ja Ć otimaa vahel. Variant on lennata ka ĂŒle Riia Air Balticuga, kuid sellega on nii, et minna on kĂŒll tore – siis on lĂŒhike aeg Riia lennujaamas, kuid siiapoole tulles tuleb oodata lendu ĂŒle kuue tunni. 

Need seenelaadungid, mis sotsiaalmeediast sĂ”prade lugudest ja postitustest silma jĂ€id, ajasid meid ka metsa, kuid siin on nii kuiv, et leidnud oleme vaid kukeseeni ning needki ĂŒsna pisikesed ja ĂŒksikutes kohtades. Sisemaal on rohkem, sh tunnise autosĂ”idu kaugusel, aga seda, et 2x20l kuuseriisikaid vĂ€lja tuua – seda vĂ”in vaid unistada. Ja rÔÔmustada teiste ĂŒle. 

Pildil olev isend on ca 2-4 sentimeetri kĂ”rgune ja vĂ€limuselt meenutab isegi veidi samblikku. See seen pole söödav, aga vĂ€limus on tĂ”esti silmatorkav. Ka seene rahvapĂ€rane nimetus – staghorn ehk siis tĂ”lkes tĂ€kupasun- on ĂŒsna meeldejÀÀv. Kasvabki okasmetsas, ĂŒldjuhul sellises puntras, tavaliselt kas teeraja kĂ”rval samblas, mĂ”ne kĂ€nnu peal vĂ”i lĂ€hedal. 

Üks tore seen on siin veel, mida pole Eestis mina nĂ€inud, samas – see on ka nii vĂ€ike, et vĂ”ibki jÀÀda mĂ€rkamatuks. KĂŒbara lĂ€bimÔÔt seenel 2-4 sentimeetrit ainult, ja seen ise ka pisike. VĂ€rv lavendlililla, ĂŒleni. Nii jalg, kĂŒbar kui ka eoslehekesed. AmetĂŒst-petja ehk amethyst-deceiver. Kasvab seal, kus kukeseenedki, paaris kohas kasvasid suisa kĂ”rvuti. 

Elus esimest korda puutusin kokku ka nn valekukeseentega. NĂ€evad tĂ€pselt samasugused vĂ€lja, nagu pĂ€ris kukeseened, ainult see vahe, et pole katsudes tihked, vaid pehmed, kĂŒbar on kergelt painduv. Ja kui lĂ€bi lĂ”ikad, siis sisu pole mitte valge, vaid ĂŒleni oranĆŸ. Kasvab tavaliselt kĂ”du peal, enamasti okaspuude all, aga ka nt nĂ”mmel, kanarbiku sees. Ühe seene leidsime veel, mida ei suutnudki Ă€ra tuvastada. Ma olen ĂŒsna kindel, et tegemist oli mingi riisikalisega. Kasvas lehtpuude all. Haavad, kased. VĂ€rvus hallikas-rohekas-pruunikas. Nooremad pigem rohekamad, vanemad hallikasvalged. Piim valge. Ja kasvas kĂ”dunevate lehtede sees. Kuna kindel ei olnud, jĂ€tsime nad sinna, kus kasvasid. Pildil on neli isendit ja taamal ka kasvukoht. Kui keegi oskab öelda, millega tegu, oleme vĂ€ga tĂ€nulikud. 

Mis seen see on? 

Kutil on jĂ€rgmisel neljapĂ€eval matemaatikas miski riiklik hindamine. Et kas saab riikliku kolmanda taseme kĂ€tte vĂ”i ei saa. Ütleb, et vaja lihtsalt harjutada. Kui “meie ajal” tĂ€hendas harjutamine seda, et vĂ”tad pliiatsi kĂ€tte ja teed tehteid, siis nĂŒĂŒd sĂ”idetakse SumDog’is rallit, ja vastatakse vahepeatustes kĂŒsimustele, ning eesmĂ€rk on klassikaaslastest parem tulemus saada. 

Koolipinki rĂŒhime justkui mĂ”lemad, sest septembriks vĂ”tsin endale kaks kirjutamiskoolitust. Üks neist on selline iseĂ”ppimine, ja rohkem sellise tuleproovi moodi, kus iga pĂ€ev saad ĂŒlesande, ja siis ise teed. Teine ongi koos kahe juhendajaga, ĂŒks neist mu kirjutamisjuhendaja, ja teine on see, kes teisipĂ€evaseid Dark Angelite kirjutamiskohtumisi veab. 

Sellest nĂ€dalast taastasime oma hommikuklubi tegevuse ka, mis juuli alguses peatus. Ma ise juba eelmisel nĂ€dalal taastasin kella 5.44 Ă€rkamise, kuid sellest nĂ€dalast siis 5.20, et ekraani taga kell 5.30 kohtuda. Kella kuuest sportima, ja selleks ajaks, kui Kutt Ă€rkab, olen pĂ€evaks valmis. Kui tema kooli, siis algab minu tööpĂ€ev. Olen aru saanud, et organiseeritus, kindel pĂ€evakava, aitab mul oma loomingulist potentsiaali paremini rakendada. Ilma pĂ€eva lĂ€bi mĂ”tlemata sebid kĂŒll, Ă”htuks oled vĂ€sinud, sest midagi on tehtud, aga saavutuse tunnet ikka pole. 

JĂ€rgmisest nĂ€dalast peaks taastuma ka meie rahvusvaheline mastermind ehk ajurĂŒnnakute kohtumine, samuti Ă”htused kirjutamisklubid. Blogipostitus on siiski igasse nĂ€dalasse kavandatud, kas see on teisipĂ€eval, kolmapĂ€eval vĂ”i neljapĂ€eval, sĂ”ltub sellest, kuidas kliendikohtumised paigutuvad. 

Eelmise nĂ€dala lĂ”pus oli kaks intervjuud vĂ”imalik uute koostööprojektide osas – ĂŒks Eestis elava ameeriklannaga, ĂŒks siinse tarkvaraettevĂ”ttega, jĂ€rgmisest nĂ€dalast algab aga koostöö memuaari kirjutamiseks USAs elava kliendiga. Lisaks sellele VĂ€rska Vesi AS raamatu kirjutamiseks intervjuud ja materjalide lĂ€bi töötamine ning turundustekstide kliendid. Need viimased vĂ”tavad kĂŒll korraga vĂ€hem aega, kuid moodustavad siiski olulise osa nĂ€dalast. Aeg-ajalt tuleb ka mĂ”ni luuletus kirjutada. Ma olen vĂ€ga rÔÔmus ja tĂ€nulik, et saan seda mitmekĂŒlgsust kirjutamises hoida. 

Leave a Reply