Ettevalmistused käivad täie hooga

Teada värk, et ettevalmistused võtavad oma aja. See on jätnud jälje nii blogimisele, aga ka nt Lood ja Maalid on saanud ilmumispausi. Täna parandan selle vea, seega – otsige need ikka Facebookist üles, ja jagage head kraami teistega ka. 

Nüüd julgen kõva häälega rääkida ka, miks on olnud natuke kiire. Sel, et ma just sellise pildi esimeseks panin,  on absoluutselt kindel põhjus. Kutt ilmutab järjekindlat osavust ja huvi selliste kujundustööde vastu. Kui eelmises postituses oli Canvaga tehtu, siis selle tegi ta minu Samsungi nutikaga. Vasakul ülaservas on küll ka veidi sõrme näha, aga see on lõikamise küsimus. 😁 

Kuti ettevõtte nimi on The Art of the Unknown, mis eesti keelde tõlgituna tähendab Teadmata/Tundmatu kunst. Mulle meeldib nende sõnade mitmetähenduslikkus. Koos ja eraldi. Ise ta selle mõtles. 😎 Kuna palgad on siin nii noortel kui ka täiskasvanutel vanuse järgi, siis on see võrdlemisi tavapärane, et juba teismeeas oma ettevõte luuakse. Ametlikult tööle üldjuhul alla 16-aastaseid võtta ei tohi, ning töötasu on £4 tunnis, mis on rohkem kui poole vähem kui miinimumpalk 18+ vanuses. Nii teataski Kutt, kui kuulis, et 16-aastased saavad lehtede laialivedamise eest £16 naela nädalas, et tema “nii väikse raha eest oma aega kulutama ei hakka” ja kindlasti on ka paremaid võimalusi raha teenimiseks.  
Nüüdseks on see disaini-värk teda köitnud juba 5-6 nädalat, ja esimene rahulolev klient on täisteenuse  – kaks logo koos üleslaadimisega – juba kätte saanud. Lahe oli teda kõrvalt kuulata: “Ma teen sulle need logod ära, ja ma raha sinu käest ei võta, aga sina teed mulle oma youtube’ kanalis reklaami.” 🙈 Seda nimetatakse barter-tehinguks, ja selle peale tuli ta täitsa ise. Sellist mõnusat otsusekindlust on Kutile juurde tulnud, seda on tore jälgida. 

Jalg paraneb ka ilusti – eelmisel nädalal tegi juba kehalises ka natuke kaasa. Sel päeval oli veidi tuuline ja isegi sadas päeval, aga Kuti arvates oligi hea, et tibutas. “Ma oleks muidu üle kuumenenud, aga see vihm natukenegi jahutas.” Nojah.  

Alates 31. augustist peavad nad koolis vahetundide ajal jm üldkasutatavates ruumides näokatteid kandma. Linnavalitsus varustas kooli ka mingi kogusega, aga üldiselt palus direktor vanematel jälgida, et koolikotis ikka oleks mask, sest raha, mida kool kulutab maskide ostmiseks, ei saa kulutada enam lastele õppe-elamuse pakkumiseks. 

Laupäevad on kujunenud meil majapidamistöödeks ja poes käigus, mistõttu on mul on super-hea meel,

et meie nädalavahetuse jalutuskäigud on nüüd taastunud. Tõsi, sel nädalavahetusel nägi see välja nii, et Kutt oli ratta seljas, ja mina siis kõndisin. Nii sain mina tempokalt kõndida, ja tema säästa põlve ning tasapisi koormust tõsta. Täna käisime üle pika aja nõmmel. Pihlakaid on palju, ja need on hästi punased. Põldmarjad on valmis ja veidi saime ka hiliseid vaarikaid. 

Valgus oli imeline – oli päikest ja tumedaid pilvi – sooja päikest ning jahedat tuult. Kerge sabina saime ka, aga olime puu all varjus, seega jäime ikka kuivaks. Kanarbik oli ära õitsenud juba, aga lillakat tooni andis üks teine taim. Samas tean, et mägedes praegu kanarbik veel õitseb ning mäenõlvad on kõik eri toonides lillad. Väga tahaks praegu minna ühele tiirule Cairngormi rahvusparki, kuid praegune graafik on nii tihe, et ma ei kujuta ette, millal. Jah, tihe ka nädalavahetustel. 

Järgmisel nädalavahetusel otsustasime Kutiga mõlemad osaleda David Conway koolitusel. Tegemist on Bob Proctori ühe õpilasega, ja kui varasemalt olen tema seminaridel osalenud, on alati saanud üht-teist enda osas selgemaks. Ma olen vist maininud, et hakkasime Kutiga seda pooleaastast Tulemusliku Mõtlemise programmi koos õppima, ja praegu alustame neljandat peatükki. Teine ja kolmas peatükk on paradigmadest ja just teise nädala lõpus sain jälile ühe enda paradigmale, mis mind tagasi hoiab. Ma olen sellele varem ka mõelnud, ja isegi jaganud paari-kolmega, aga lahendust sellele pole leidnud. Et kui midagi elus läheb väga-väga hästi, juhtub justkui midagi sellist, mis on nagu tõrvatilk meepotis. Ja just siis, kui olen positiivsete emotsioonide rüpes. “Ära mõtle nii!” ei ole lahendus. Et see on paradigma – mõttemustrite ja harjumuste kogum, just sellest sain ma nüüd õppides aru. Tean ka, mida ja kuidas edasi teha, sest programm on andnud n-ö tööriistad sellega tegelemiseks. 💪🙏👍

Kui ma Kuti ettevalmistusi juba mainisin, siis lõppev nädal oli ka minu jaoks mitmes mõttes märgiline: saatsin ära oma valmiva kodulehekülje kogu sisu, lisaks juhised kujundamiseks ja ka värvieelistused. Kõige mahukam osa oli privaatsuspoliitika ja kasutustingimused. Kui Eestis tunduvad need pigem olevat n-ö moe pärast, siis siin on üldjuhul ikka väga soovitav panna sinna kõik asjad, mis ei ole lubatud. Et kui sa kasutustingimustesse sisse ei pane, et seda lehekülge pole lubatud viiruste jms pahavaraga nakatada, sind, su töötajaid või kliente solvata, siis puudub ka alus õiguslikuks sekkumiseks (kohtusse kaebamiseks). Kuna see värk on piisavalt keeruline, siis on termly jms kohad pakkumas suisa teenust, et nad genereerivad sulle need, kui oskad nimetada vajalikud asjad. See on tõeliselt kiire ja lihtne – sain enda omad valmis ca 20 minutiga.👍Aga nimetama peab oskama tehnilise poole pealt, ja seal oli tähekombinatsioone, millest mul polnud õrna aimugi. Läksin lihtsama vastupanu teed, ja tegin tausta kollaseks, ja palusin koduka ehitajaid, et palun varustada mind õigete andmetega.  Kokku tuli koduka sisu 22 lehekülge, millest privaatsuspoliitika ja kasutustingimuste välist osa oli 5 lehekülge. 🙉

Kui nädal tagasi oli mul otse-eeter veebipõhisel pulmamessil, kus jagasin teadmisi kõnede kirjutamisest, siis 31. augustil ehk esmaspäeval andsin oma elu esimese intervjuu podcastile. Hästi armas ja tore naine, Samanta, kes elab Edinburghis ja kellele õnnelikkuse teema on samuti südamelähedane. Jah, ta ostis ka minu raamatu. 😍 Üldse panin sel nädalal posti 4 raamatut, nendest kolm läksidki erinevatele mõtteviisi coach’idele, kes näevad selles abivahendit oma töös. 
Kui neil ka oli mingisugune skepsis minu kui eestlase osas, siis pärast paari teksti ette lugemist on nad sõnatud. Siiras vaimustus, ja see, kuidas nad kõik rõhutavad, et unustagu ma ära, et inglise keel pole mu emakeel. “Sul on anne!” 
Kask, Šotimaa

Ka mu toimetaja Lee, kellel lasin koduka tekstid ka üle lugeda, käskis ära unustada selle keeleoskuse pärast põdemise. “Inglise keelt emakeelena rääkijad ei unusta küll artikleid päris ära, aga panevad samamoodi eessõnu valesti, ja sõnavarast ei maksa üldse rääkida.” Eks ma kuulan siis kohalikke rohkem, aga võtsin eesmärgiks iga nädal vähemalt tund aega pühendada ka inglise keele grammatikale. Kirjanik ikkagi, ja egas ma igat asja saa saata Lee’le üle vaatamiseks. Jah, on olemas ka netis vabavarana grammatikakorrektoreid nt Grammarly, aga need pole 100% usaldusväärsed. Nt raamatu tekstid lasin ka sealt läbi, aga Lee’lt tulid need ikkagi punasena tagasi. 😂 “Kolm rööbastega” just ei olnud, aga üle 4- poleks ka endale pannud. 😹

Kui ma kaks nädalat tagasi jõudsin otsusele, et just mentorid ja coach’id on siingi need, kellega tahan koostööd teha töövihikute, raamatute ja töölehtede tegemiseks, siis sel teemal suhtlesin sel nädalal kolme coach’iga (ma peaks tõesti mingi normaalse eestikeelse sõna siia asemele leidma), kellest ühega on uuel nädalal meil ajurünnak, et talle esimene isiklik veebipõhine programm välja töötada, teine saatis mulle oma tekstid üle vaatamiseks, ja kolmas tellis oma seitsmekuulise programmi jaoks töövihiku. 💪👍
Näed, peaaegu oleks meelest maha läinud. 1. septembril tehti teatavaks, et olen selle Kirde-Šotimaa naisettevõtjate ühenduse N.E.S.L.I.B  Member of the Month ehk augustis kõige enam silma paistnud liige. 🙏 Sellega kaasneb ka tasuta promovideo, mis Youtube’i keskkonda üles läheb. 
Twitteris olen siin ka säutsunud, ja eile kirjutas mulle seal üks kirjastaja, et kui ma peaks tahtma oma raamatut avaldada, siis pöördugu ma julgesti tema poole. Ma pole jõudnud tema kohta taustauuringut teha, aga ma just mõtlesin, et täitsa nunnu oleks, kui keegi raamatu Amazoni üles laadimise töö minu eest ära teeks. 😇

Leave a Reply