Ma lubasin lapsel külmrelva kooli kaasa võtta😲

Jap. Ise olen ka üllatunud. Ma isegi ostsin selle talle, sest arvasin, et võib vaja minna. Umbes nagu pliiatseid ja pastakaid. Täna sain koolist kõne, et see on turvaliselt seifis, ja minul tuleb järele minna ning vastavad paberid allkirjastada. Palusin mitu korda vabandust, et ei lugenud paberitest kuskilt välja, et ✂käärid lähevad relvade alla. “Kõik, millel on tera!”, selgitati. Sõbralikult, kannatlikult, lisades, et ärgu ma väga muretsegu – midagi halba ei juhtunud.
Selles kontekstis olen ma üsna kindel, et sirklit ka mata tundi kaasa võtta pole mõtet. ◯
Kutt just kurtis hommikul, et kott üsna raske. Noh, kääride võrra oli see koju tulles kergem. 😎 Käisin kella poole nelja paiku siis koolis, aga selgus, et see oli üsna tühi juba. Kuti vanuseastme koordinaator Mr H. tuli vastu ja arvas, et äkki saab kätte anda, aga kui kuulis, et need on seifis, siis sinna tal oma sõnul ligipääsu pole.
 Kiire vestluse käigus ütles ta, et Kutt on päris hästi sulandunud. “Eks kõikumisi ikka tuleb ette, aga nii palju, kui minul infot on, siis on praegu kõik hästi,” lausus ta. Kinnitasin, et mul on kodus sama info: Kutt on õnnelik hommikuti kooli minnes ja sealt tulles ning tal läheb ka enda arvates hästi. Rõõmustab uute tutvuste üle ning kirjeldab päevasündmusi. Temas endas on ka mingi mõttenihe toimunud. Suudab päris paljudes asjades olla kõrvaltvaataja, n-ö mitte lasta end käima tõmmata. 👍
Saan käärid siis reedel kätte, sest homme ootan päev otsa kodus kullereid, kes mulle kirjutuslaua ja meile 2 tooli ära tooma peaks. Just kullereid, mitmuses, sest need tuli erinevatest poodidest tellida. Need olid küll mõlemad ka ühes poes olemas, aga siis oleksin pidanud toolidele ise järele minema, sest sealt poest toolidel kojukannet pole. 👈

Ma ei tea, mida teie teete, kui on vaja mingeid asju selgeks mõelda, aga mul toimib hästi jalutamine. Veel parem, mõnusa tempoga kõndimine. Asjade selgeks mõtlemiseks läks vaja 20 kilomeetrit, nüüd on vaja saabastele uusi kontsaplekke, sest senised kummikontsad on selle paari nädalaga ära käidud. 😁

Kõndimiseks võtsin suuna Aberdeeni promenaadile ja eesmärk oli jõuda teise jõeni ehk Dee jõeni välja. Esialgu ma eriti kaugele ei jõudnud, sest vaatepilt Doni jõe suudmes oli päikesetõusu ajal imekaunis. Peaaegu tuuletu hommik, vesi oli veel üsna kõrge, lainemurdjaga kohtunud lained pakkusid imelist vaatepilti. Kes

Veetsin neid plärtsatusi pildistades ja filmides seal pooltunnikese vähemalt. Korra käis lainetus ka üle saabaste ja olin hüppeliigesteni vees, aga silkasin kilgates kiirelt välja ning jalad jäid ikka kuivaks. 😇

Ma tean, et Eestis ei ole ilmad praegu kõige paremad olnud, selline nullilähedane ilm, mis värvuselt on nagu keskmine keskklassi auto tuntud telereklaamis. Mis ma oskan öelda – tulge Aberdeeni, siin on alates 28. detsembrist iga päev päikest olnud. Jah, ka täna. See aga tähendab, et graniit sätendab. Kuldselt või hõbedaselt, sõltub valgusest. Vaadake ise – need pildid on mõlemad tehtud ca 9 paiku hommikul, kui olin alles oma teekonna alguses ega olnud suuri-tähtsaid mõtteid mõelda. 😊
Ütleme nii, et ma vahepeal kahtlesin, kui kaugele ma üldse jõuan, kui loodus nii vägevat vaatepilti pakub. Lihtsalt seisin, kükitasin, vaatasin. Ahmisin endasse seda mõnusat hommikut ja hinge kergeks muutvat vaatepilti. Hommikul kohe jalutama tulek oli olnud väga õige otsus!

Ma olen väga õnnelik ja tänulik, et elan nii ilusas kohas. Liisu ütles õigesti, kui telefonis temaga rääkisime – ma olen täiesti õiges kohas. Nagu oleks pärale jõudnud. “Minu Aberdeen on ilus, äge ja põnev,” käis mu peast läbi. Jah, ma tean, et on inimesi, kellele Aberdeen on hall, igav ja mittemidagi ütlev linn võrreldes mõne teise Šotimaa linna või piirkonnaga. Mulle meeldivad ka mäed, just Šotimaa mägede avarus, kuid Aberdeen meeldib mulle ka. Väga meeldib. Jah, ma imestan ise ka, maakas nagu ma hinges olen, et linna ja linnaelu kiidan. 😉

Fittie

Kõndisin mööda rannapromenaadi, vahepeal peatusin, et vaatepilti nautida ja mõtlesin omi mõtteid. Siin jalutades on lihtne naeratada.

Fittie

Möödusin värvilistest pinkidest, kus me Kutiga ükskord istusime ja jõudsin ühel hetkel barjäärini, mille teiselt poolt paistis mulle midagi, mida ma olin juba siia saabumisest saati näha tahtnud, aga polnud leidnud mahti isegi järele uurida, kus see asub. Footdee ehk kohalikele Fittie. Vana kaluriküla, Aberdeeni üks vanimaid piirkondi. Selle kaluriküla muudab eriliseks asjaolu, et kõik majad on ehitatud üksteise külge ning aknad ja uksed on kõik sissepoole. Küla keskel asus kirik ning majad on enam-vähem korrapäraselt selle ümber. Kui alguses tundus kahtlane, et seal ka päriselt võiks praegu keegi elada, siis vist ikka elatakse. Osa majakesi oli kindlalt sellised suvemajakesed, aga oli ka neid, kus oli märgata töötavat gaasikütet ning kohaliku enesekindlusega ustest sisenemist. Nende pisikeste, värviliste, omanäoliste majakeste ja aedade vahel jalutades oli tunne, nagu oleksin mingis teises reaalsuses. Või muinasjutus. Samas oli veidi kummaline ka lihtsalt käia ja vaadata teiste kodusid. Iga majake on omanäoline. Vabalt võib olla, et ühe maja katus on punane, teisel roheline, kolmas majake on hoopis sinivalgetes toonides, neljas on pannud terrassile pottidega põnevaid taimi, viiendal on kivist aiale hoopis mosaiik laotud.

Fittie, keskel kirik. 

Aberdeeni sadam on üks vanimaid Suurbritannias, kirjalikes allikates mainitakse seda juba 1136. Sadam on kohe Fittie taga ning selle töised hääled kostavad ka kunagisse kalurikülla. Mina seadsin sammud tagasi. Vahepeal oli merelt jõudnud kalda äärde udu, mis pakkus teistmoodi maalilist vaatepilti. Vesi oli taandumas.

See värvidemäng, mida pakub päike, udu ja vesi, oli järgnenud kuue kilomeetri jooksul selline, et pildistasin oma telefoni aku peaaegu tühjaks. Etteruttavalt võin öelda, et enne koju jõudmist viskaski telefon pildi tasku. Siin alumisel pildil keskel on veidi näha ka halo ning merel olevat tuuleparki, mis vahepeal paistis ja siis jälle mattus uttu. Linnud siin pildil on meriskid, kohalikus keeles tähendab nende nimi aga austripüüdjat. 😊

Täna selgus, et olen siin olles teinud juba ca 750 pilti. 🙈  Laadsin need täna küll internetikeskkonda üles, aga enne kui siin linki jagan, panen pildiallkirjad ka juurde.

Leave a Reply