Kahtlane kohtumine pimedas ja teised moeröögatused

Teate küll neid tüüpe suuremate ja väiksemate linnade parklates, kes tulevad Su juurde ja püüavad selgeks teha, et nad on kurdid ja koguvad raha teistele omasugustele? Kes paluvad Sul kirjutada oma nime ja kontaktandmed paberile?
Meil oli siin ca nädal tagasi üks juhtum, mis on ikka järgmine tase. Ma kahtlesin, kas üldse sellest kirjutada, sest ei pea õigeks halbu mõtteid levitada. Teisalt jälle – mida rohkem on inimesed teadlikud sellistest ohtudest (sh välismaale tööd otsima tulles), seda turvalisem meil kõigil on. 👇
Niisiis, käisime Kutile kooliriideid ostmas ja pärast seda kõhtusid täitmas. Seega, tuju oli hea ning suundusime üle kaubanduskeskuse esise platsi bussipeatuse poole. Kell oli 17 läbi, seega oli päris pime.
Selle paari-kolme tunni jooksul, mis me kaubanduskeskuses triiksärke ja viigipükse (Kutt proovis neid) ja ägedaid jegginseid (teksaretuusid, neid proovisin mina) proovisime, oli selle esisele platsile püsti pandud paar püstijala-lauakest. Väliselt jättis kõik väga tegusa ja ausa organisatsiooni mulje. Aga, kui midagi tundub kahtlasena, siis see tavaliselt seda ka on. 😬

Kuti (sic!) juurde astus noormees, kes oli küll täiskasvanu, kuid vanuse järgi ehk 20, mitte palju rohkem, ja hakkas temaga rääkima. Ma olin kohe kõrval, sest Kutt tõmbus kaitsesse. Talle ei meeldi, kui tänaval võõrad inimesed juurde astuvad ja küsimusi esitavad. Algul siis see noormees (kaelakaardil oli küll temast umbes 40 aastat vanem ja habemega mees, aga me kõik teame olukordi, kus oled alles õpilane ja kannad kolleegi “tööluba”, sest enda oma alles tegemisel) tänas, et me teda ei ignoreerinud nagu enamik teeb ja siis läks jutt huvitavaks. Ta küsis, kuskohast me pärit oleme. “Eesti, kas see on päriselt ka riik?” oli ta imestunud. 🙈🙉🙊
Ma siis selgitasin, kus Eesti asub. “Oo, siis me oleme naabrid. Mina olen Poolast.” Selle aja peale ma juba kahtlustasin, arvestades aktsenti. Ma arvasin, et päris naabrid ikka pole, Leedu ja Läti on vahel. “Üks Kesk-Euroopa kõik,” lõi ta käega ning hakkas rääkima sellest, et neil selline heategevusorganisatsioon, kes kogub leeprahaigete jaoks raha. Näitas bukletti, kus peal olid numbrid, et 10 000 inimest aastas haigestub Šotimaal ning lapsed surevad, sest ei avastata piisavalt vara, aga enne piinlevad, kaotavad nägemise ja invaliidistuvad. 😲😶Jah, leepra ehk pidalitõbi. Pildid ka juures nagu vanasti raamatutes nähtud. Minul hakkas kohe sisemine alarm helisema. Ma tean hästi, et osa nn uinunud haigusi on hakanud tagasi tulema ja neid osata diagnoosida. Kutil olid kunagi sarlakid ja teda vaatasid erinevad arstid kahe nädala jooksul, aga keegi ei osanud pakkuda, et tegemist võiks olla sarlakitega. Ei tuldud selle pealegi, et analüüsid võtta. Seega, ma otseselt kohe ei välistanud, et leeprat enam ei ole, küll aga olid ääretult kahtlased need numbrid ja visuaal. 👀👎
Teadsin, et Eestiski on haigusega, mida pole ammu esinenud, aga kui see oleks nii hull, siis oleks ju Eestis ka sellest kuulda midagi. Šotimaa ja siinne tervishoiusüsteem tundub ikka oluliselt arenenum kui meil. Seega keeldusin viisakalt raha andmast ning ütlesin ka üsna otsekoheselt, et ma ei jäta oma andmeid kuskile enne, kui olen selle kohta ise lähemalt uurinud. Nad soovitasid mulle oma organisatsiooni kodulehte, mille aadress oli samuti bukletil. Neid buklette nad ei jaganud (olevat ainult üksikud järel) ja selle pildistamise peale ma lihtsalt ei tulnud. Kutile seletasin ka kohe ära, mis värk on, sest tema sai nii palju aru, et lapsed surevad.
Kui ta kuulis, et tegemist on pettusega, tahtis ta otsa ringi keerata ja öelda, et see on alatu. 😄 Läksime siiski bussile ja lubasin, et uurin netist järele ja annan talle ka tegelikku infot. Mis ma seni olen teada saanud. 👉Väidetavalt Eestis oli viimane diagnoos 2011. Šotimaal on olnud ka 2014 kaks juhtumit, kuid enamasti on see haigus kaasa toodud Aasia või Aafrika riikidest, sest seal on seda tõesti palju. Haiguse avastamise teeb raskeks see, et peiteperiood on pikk ning esmatasandi meditsiin ajab selle segi ekseemi või teiste levinumate nahahaigustega. Jah, nakkav on see tõesti, samas suri viimati inimene Šotimaal pidalitõppe 18.sajandil. Alates sellest ajast on olnud see ravimitega kontrolli all hoitav. 👍👌 Kes tahab, guugeldab ise rohkem infot välja.
Ma ei tea, võib-olla see organisatsioon oli õige asja eest väljas ning vaene Poola poiss oli asjadest valesti aru saanud, aga sel viisil, kuidas seda meile serveeriti, oli see ikka väga kahtlane. Kahtlane on tundunud see ka riiklikus tervishoiusüsteemis töötavatele šotlastele, kellega sellest rääkinud olen. 😕Lisaks asjaolu, et neid annetusi koguti pimedas, laupäeva õhtul, kui suur osa linnas liikujatest on peomeeleolus. Ning et esimesena läheneti lapsele. Okei, Euroopa geograafia oleks tal ka võinud parem olla. 😎

👠👟👞👗

Nüüd aga tähelepanu kõik moegurmaanid ja nende rahakotid! Meeste kampsunite ja t-särkidel on moes  ümar kaelus, hästi palju on tugevaid, mehelikke värve. Seega nööpidega kardiganid ja V-kaelusega särgid-kampsunid võite selleks hooajaks alumisse sahtlisse peita. Vaba aja jalanõudel domineerib valge tald. 👸👸👸Te teate ise täpsemalt, kui kiiresti mood üle Põhja-ja Läänemere kohale jõuab, aga see on see, mida me poes nägime.
Naisteosakonnas viskasin kiirpilgu jalatsitele ja aksessuaaridele. Jalanõud, nii pidulikumad kui ka vaba aja jalanõud on läikivad. Kuldkingakeste asemel võid osta endale suisa kuldsed saapad. Ja need kõrvarõngad vasakpoolsel pildil. Tehke omad järeldused. 😎😇😂
Mis temaatilistesse väljapanekutesse puutub, siis 14. veebruar on ikka igal pool nähtav. Kaardikesed, šokolaadid. Ja ükskord kuulsin klienti küsimas, et kas neil lihavõtte-teemalisi asju ka juba müügil on. Oli küll. Suur reede on 6.aprill, kes veel pole kalendrist järele vaadanud.

Pildil oleva laua, lisaks veel ühe kirjutuslaua endale ning 2 tooli tellisin eile kohalikust mööblipoeketist, mis reklaamib end võimalusega, et kaup tuuakse kohale samal päeval. See laud toodigi, aga oma kirjutuslaua ja 2 tooli saan neljapäeval. 💪👌Oma kirjutuslauaga oleks olnud variant ka saada teisipäeval, aga mõtlesin, et kui ma juba kullerit ootama pean, siis pigem tulgu nad ühel päeval. Kusjuures asjad tulevad erinevatest poodidest, sest kõike kolme asja ühest poest ja samal päeval kojutoomisega mul saada ei õnnestunud. 😞Nimelt on neil osa kaupa vaid sellist, mida nad kohale ei toimeta. Kusjuures mõnest poest toovad kohale, teisest mitte. Kokku on neil vist siinkandis kümmekond poodi. Hinnatase? Neli asja sain ca 250 euro eest. Jah, kohaletoomine on selle hinna sees. Mis mulle siin väga meeldib, on siinne SMS-teenindus. Olgu tegemist takso või nüüd kulleriga, ja sama oli ju ka autoabiga. “Teie tellimus on vastu võetud, arvatav kulleri saabumise aeg on vahemikus…” Järgmine SMS saabus, kui tellimus oli komplekteeritud. Kolmas SMS oli eriti nunnu: “Teie kaup peaks saabuma 3 minuti jooksul. Kulleri nimi on Ryan, kui soovite temaga suhelda.” 
💙😀 Selle SMSi ajal parkis auto end juba maja ette ja mina lõpetasin telefonikõne ja hüüdsin Kuti alumisele korrusele. 
Kui alguses oli lootus, et äkki on neil mingi pisike komplekt kruvikaid ka kaasas, siis ei olnud. Koputasin üle-ukse naabrite uksele ja laenasin 2 kruvikeerajat. Kutt oli nii kade – tahtis ise kõik kruvid kinni keerata. 😆
Kui viimaseid detaile panime, siis selgus, et kaks esimest väikest tahvlit olime pannud niipalju valepidi, et kruviaugud olid üleval, aga kuna see konstruktsiooni tugevuse osas rolli ei mänginud, siis me ei hakanud kõike uuesti lahti võtma ja jäi nii. Nüüd on vähemalt kindel koht õpiasjade jaoks.📚 👍

Leave a Reply