Kas tĂ”esti ainuke?👀

Eile kĂ€isime siis koolis ja selgus, et ametlik Ă”pe hakkab ikkagi esmaspĂ€evast. Selgus, et Kutt on Akadeemia ĂŒks noorematest, kui mitte kĂ”ige noorem Ă”pilane ning tĂ€iesti vĂ”imalik, et siiski ainuke eestlane seal koolis. “Mulle ei meenu ĂŒhtki Ă”pilast, kes oleks eestlane, on leedukaid ja poolakaid, aga kedagi, kes oleks eestlane – tĂ”esti ei meenu,” ĂŒtles asedirektor, kes meiega vestles ja koolimaja nĂ€itas. Ühtlasi on ta ka S1 koordinaator vms.
Teda ennast esmaspĂ€eval pole ja ta kĂŒll pakkus, et Kutt vĂ”ib tulla teisipĂ€evast, aga Kutt tahtis ikka esmaspĂ€eval alustada.
👉Mis on vĂ”rreldes Eestiga teistmoodi? Eestis oli Kutt viiendas klassis, siin siis akadeemias esimene aasta ehk S1.
Teised samas vanuseastmes olevad poisid ja tĂŒdrukud on alates augustist Ă”ppinud prantsuse keelt (saan oma oskused meelde tuletada), filosoofiat, loodusteadust (segu bioloogiast, keemiast ja fĂŒĂŒsikast), neil on ka kokandus-ja puutöötunnid ning muusikaklassis on pille sellisel hulgal, et pane vĂ”i sĂŒmfooniaorkester kokku. Mis 600 Ă”pilasega koolis polekski ime. Ega ma tea, vĂ”ib-olla neil ongi oma orkester. Kokandustund on ka – klass oli pĂ€ris vĂ€gev. Muidugi inglise keel, ajalugu, jĂ€rgmisel aastal ka hispaania keel. Robootika ja programmeerimine on ka tunniplaanis. Draamaring on ka olemas. Tundub vĂ€ga Ă€ge.
đŸ’«Samas, eks alguses ikka vĂ”ib keeruliseks osutuda just mĂ”istete pool, aga kuna Kutt Ă”pib kiirelt, pea lahtine otsas, siis koolist arvati ka, et kevadeks on erinevused teistega olematud.

KĂ”ik koolis vajaminevad asjad st vihikud jms, tuleb koolist. 👍Kutil on vaja kaasa vĂ”tta ainult harilik pliiats (seda lĂ€heb vaja matemaatikas ja loodusteaduses) ning pastakas. Teritaja ja kustukas ka. No ja koolivorm oli ka vanema osta. Sellele lĂ€ks meil kohalikus MS-s ĂŒle 100 naela: 6 valget sĂ€rki; 3 pika 3 lĂŒhikese varrukaga, alussĂ€rgid, 10 paari musti sokke, mustad kingad, juurde tuleb osta ka must vĂ”i vĂ€hemalt tume bleiseri tĂŒĂŒpi kampsun. Lipsu ostsime koolist.
VĂ€hekindlustatud peredele pakutakse ka koolivormi toetust, mis iga lapse kohta on 55-60 naela.
đŸ“”Kooli koridorides telefoni kasutamine ei ole lubatud, vastavad mĂ€rgid on ka seintel ning Ă”pilased hoiavad liikudes ilusti vasakusse serva.
đŸ“±Telefoni vĂ”ib kasutada vahetundide ajal ning kui Ă”petaja ĂŒtleb, siis tunni ajal.
Tunde on tal nĂ€dalas 27 ning iga tund kestab 60 minutit. Tunnid algavad 8.35. E ja T lĂ”pevad tunnid veidi enne 16, ĂŒlejÀÀnud pĂ€evadel tund varem. 
Suuremaid pause on 2 – ĂŒks ca 10 paiku, teine kella 13 paiku. Siis saavad nad minna kooli sööklast sĂŒĂŒa osta, aga selle jaoks on eraldi kaart, kuhu nad ise raha peale laevad. Ilma selle kaardita sĂŒĂŒa ei saa.
Kuti inglisekeelne vĂ€ljendusoskus sai kiita, et on “pĂ€ris hea inglise keel”😎, samas eks harjumist vĂ”tab see, millise aktsendi ja kiirusega rÀÀgivad teised. Julgus abi kĂŒsida peab kĂŒll olema tagataskus, sest seda rĂ”hutati korduvalt, et Ă”petajad saavad aidata siis, kui abi kĂŒsid. Ja selge on see, et kĂ”igest kohe aru ei saa. EsmaspĂ€eval on tal keegi kogu aeg kaasas, et ta harjuks, millisesse klassi minna ning neil on klassis ka abiĂ”petaja, kes vajadusel samuti appi saab tulla.

Minul tuleb Ă€ra tĂ€ita patakas pabereid ja internetis ka veel mingid vormid. Paberid saan Kutiga esmaspĂ€eval kaasa anda. 👈

NĂŒĂŒd aga lĂ€heme nautima jĂ€rjekordset pĂ€ikesepaistelist, kuigi karget pĂ€eva. 🚗Seekord autoga. Pole mĂ”tet enam kaugemale edasi lĂŒkata seda autoga sĂ”itmist – olen seda ju kahel varasemal korral juba teinud. 😊

Leave a Reply