7 pannkooki ja purk kirsimoosi 😋

Hoiatan kohe ette, selles postituses tuleb rohkem toidupilte kui tavaliselt. Kaks kindlasti, lisaks ĂŒks valmistamisprotsessist. 😁
On ju ikkagi pĂŒhapĂ€ev ja meie esimene pĂŒhapĂ€ev siin. Seega – pannkoogid ja kirsimoos. 
PĂŒĂŒame end kohalike toitude ja valikuga kurssi viia ja seetĂ”ttu sai pĂ€eval, kui rannapromenaadil kĂ€isime, kaubanduskeskusest ostetud pannkoogipulber. Ostsin selle mĂ”ttega, et siis saab Kutt mulle edaspidi iseseisvalt kĂŒpsetada, sest seal pole muud, kui ca liitrisesse plastpudelisse triibuni vett panna ja siis ca 2 minutit raputada. Jah, vaatasin koostist ka, ei olnud eriline keemialabor, nagu Eestiski pannkoogipulbrid, aga lihtsalt pudelisse villitud. 
Õnneks katsetasin ise esimesena. 
Esiteks ei saanud ma seda hĂ€sti lahti, aga arvestades, et mul pöialdes jĂ”udu napib, siis jĂ”unumbriga saab Kutt hakkama. 
Nii, vee asemel lisasin piima. Priiskamine, tean. Panin tĂ€pselt triibuni. Ja hakkasin raputama. Kus siis hakkas tilkuma! Panin raputamise pausile ja puhastasin pliidi ja kapi taignast. Keerasin korgi kĂ”vemini peale. Aga ikkagi imbus lĂ€bi. 
Pudeli servast see eriti ilusti lahti ei tulnud ka, aga nĂ€puga vajutades eraldus. 👍
Teoorias ja ilmselt kohalike randmeliigutustega raputajate kĂ€es see vĂ€rk töötab, aga me alles sulandume. 😊
Igal juhul kallasin selle kapis leiduvasse keraamilisse kaussi ja kasutasin visplit, mille eile koos tĂŒrkiissinise sangaga pannkoogipanniga Unioni vĂ€ljaku kaubanduskeskusest ostsime. Pildil oleva kirsimoosi ka. Kokku sai 7 kooki. Pildil olev mustadest kirssidest moosi jĂ€i 1 lusikatĂ€is jĂ€rele. “PĂ€ris hea,” oli Kuti kommentaar. Moosi kohta. Pannkoogid said ka otsa, jĂ€relikult kĂ”lbasid. đŸ’Șâ˜șđŸ’Ș
Noh, nende kookide kĂŒpsetamine oli ka kunst. Selle pudeli peal on kirjas, et taigna konsistents on selline, et need koogid sobivad Ă”hku viskamiseks. Kui esimene kook klassikalise, labidaga pööramise peale pooleks tahtis minna, otsustasin proovida. Õhku ta lendas ja pĂ”randale ta maandus. 😆 Okei, kolmandik koogist jĂ€i pliidi servale. KĂŒmne-sekundi reegel ja olid mĂ”lemad pooled pannil tagasi. 
Söögi tegemisega on tĂ€pselt selline tunne, nagu alles Ă”piks sĂŒĂŒa tegema. Olen ju harjunud aastaid tegema sĂŒĂŒa puudega köetaval pliidil ning nĂŒĂŒd, keraamilise pliidi hingeelu tundmaĂ”ppimine on pĂ€ris pĂ”nev. Praeahjuga samamoodi. Teine asi on poeletid. Meie kodupood on kĂŒll ka Coop, aga kui pakkusin poemĂŒĂŒjal Eesti Coopi kaarti, siis ta tegi suured silmad – “pole sellist enne nĂ€inudki!” 👀
MĂ”ned toiduained on kĂŒll samad, kuid ma ilmselt pean ĂŒhel, vĂ”i isegi kahel-kolmel pĂ€eval minema poodi pĂ€ris ĂŒksi, sel ajal, kui Kutt koolis on. Lihtsalt, et vaadata, mida mĂŒĂŒakse. Temaga koos poes olles on tĂ€pselt tunne, et keegi hingab kuklasse. 
💁Meil on poes olles tĂ€iesti erinevad strateegiad. Tema lĂ€heb kohe klienditeenindaja juurde ja kĂŒsib: kus teil see asi on? Mina tahaks rahulikult vaadata, mis siin ĂŒldse on, sest vĂ”imalus ju on, et valik on laiem, kui see, mida kĂŒsida oskame. 
Siin pildil on kala ja kartulid ehk siis kodune versioon toidust “fish and chips”. 👅

 NiivĂ”rd kuivĂ”rd. Tegin bataadist friikad ja panin need ahju grillima. Samal ajal praadisin pannil vĂ”is mĂ”lemalt poolt lĂ”hefilee ning suur oli minu rÔÔm, kui ostetud koor vahukooreks osutus. Jah, hapukoore leidsime ka ĂŒles. MĂ”lemad on tĂ€itsa ĆĄoti kohalik kraam. Maheasjad on siin samamoodi nagu Eestis loogilises kohas st mitte eraldi vahe, vaid seal kus on köögiviljad, on lihtsalt rohelise triibuga sahtlid, kus on maheviljad. Hinnavahe mahe vs mittemahe on minu meelest minimaalne. Eks sĂ”ltub kaubast ka – nagu Eestiski. Samas, ma olen 11 aasta jooksul korduvalt kogenud, et toidu ostmisel pean lĂ€htuma Kuti maitsest. Ostame vĂ€hem, aga kvaliteetsemat. Nii on ka raiskamist vĂ€hem.

Korra nĂ€dalas hakkame kĂ€ima kohalikke toidukohti avastamas. đŸ¶TĂ€na on plaanis Must Koer ehk kodule lĂ€him kĂ”rts-pereresto-spordibaar Black Dog. Homme saate muljeid lugeda.

Eilse pĂ€eva elamused olid seotud kohaliku meremuuseumi ning tuledesĂ€ras linnaga. Viimast nĂ€gime ju ka saabumise Ă”htul, aga eile tekkis arusaamine, kus me ikkagi rongi pealt maha tulime ning kui kaugel vĂ”i lĂ€hedal on bussipeatus, millega koju saaksime. LĂ€hedal on, Kutt arvas nii. Veidi maad on kĂ”ndida ainult, sest raudteejaam on sisuliselt kesklinnas. 👍

Aberdeeni Meremuuseum on tĂ€iesti tasuta ja asub osaliselt hoones, mis on ĂŒks neljast keskaegsest sĂ€ilinud hoonetest Aberdeenis. Muuseumi ekspositsioon on vĂ”itnud omajagu auhindu ning vĂ€ga hĂ€sti ĂŒles ehitatud on see tĂ”esti. On nii lastele kui ka tĂ€iskasvanutele mĂ”eldud. Palju Ă€gedaid detaile ja fakte. Nn ajutine vĂ€ljapanek on seekord keskendunud pildistamisele Victoria ajastul.đŸ“·

NĂ€ha saab kohalike fotograafide töid ning selgitatud on ka, miks tol ajastul inimesed piltidel nii mornid olid. Üks pĂ”hjus oli see, et tol ajal ei olnud pildi tegemine “klĂ”ps ja valmis”, vaid tĂ€iesti liikumatuna tuli pĂŒsida mitu minutit. Teine pĂ”hjus oli see, et lĂ”busat nĂ€gu peeti ebavÀÀrikaks, isegi lapsikuks. Nii nagu portree maalida laskmine, oli pildistada laskmine suur ja tĂ€htis asi, mitte mingi naljategemine.

PĂŒsiekspositsioon on ĂŒles ehitatud nii, et igal korrusel on oma teema. Maja ise on hĂ€sti sipi-sopiline ja mitmel tasandil. Ühel korrusel on nĂ€iteks vee-alune maailm, st kĂ”ik sonarid, akvalangikostĂŒĂŒmid jms. Teisel korrusel on nafta-ja gaasiteema, mis on linnale ja kogu saarele oluline sissetulekuallikas. NĂ€idatud oli ka, kus naftasaadusi kasutatakse. (vt video)

Samal korruse, aga teistes ruumides on ka kala-ja vaalapĂŒĂŒk lahti seletatud. PĂ”nevad lood sellest, kuidas korraga on Aberdeenis olnud isegi ĂŒle 350 heeringapĂŒĂŒgilaeva. 🚱🚱
Kolmas korrus on siinne laevaehitusajalugu – nĂ€iteks, et 19. ja 20. sajandil ehitati siin linnas ĂŒle 3000 laeva. Ja me rÀÀgime suurtest laevadest nagu kalatraalerid jms, mitte aerupaatidest. Muidugi oli seal ka ajaloolisi asju nagu laevamudelid, harpuunid ja 1980ndatest pĂ€rit akvalangikostĂŒĂŒm, aga neid polnud ĂŒleliia. Pigem oligi valik, aga seegi oli vĂ€ga mitmekĂŒlgne nagu ka selle linna ajalugu ja inimesed.
Üks ajutine nĂ€itus oli ka Ć oti samuraist Thomas Blake Gloverist, kes pani aluse Aberdeeni ja Jaapani vahelisele koostööle, mis kestab siiani.
Meeldis ka see, kuidas lĂ€bi mitme korruse oli kasutatud nĂ€iteks naftapuurtorni kuju (vt videot), laevade juurde kuuluvat atribuutikat vĂ”i kuidas korruste servad olid tehtud nagu reisilaeva reelingud. Puidust lagi aga jĂ€ttis tunde nagu oleksidki laevas. VĂ€ike kollaaĆŸ nĂ€htust.

Oh, pÔnevaid asju oli seal palju. Muljed on vÀga vÀgevad. Kindlasti lÀheme sinna muuseumisse tagasi. Olime seal ca 2 tundi, aga seal on uudistamist mitmeks korraks.
Igal korrusel on ka piisavalt muuseumi töötajaid, kes on valmis lahti selgitama, kui midagi peaks selgusetuks jÀÀma. See, et korrustel on n-ö kinosaalid, kus saad filme vaadata ning miniekraanid ja kĂ€ed-kĂŒlge eksponaadid, on tĂ€napĂ€eval juba ootuspĂ€rane.

Viimaselt korruselt avanes ka imeline vaade sadamale, Dee jĂ”e suudmesse. 

Plaan osta endale bussiga sĂ”itmiseks kuukaardid lĂ€ks veidi vett vedama, sest sinna on pisikesi pilte vaja, aga neid me poleks jĂ”udnud teha 15 minutiga. See-eest saime poest ĂŒht-teist vajalikku ning imetlesime Union Streeti ehk peatĂ€nava jĂ”uluvalgust. Kuusest tegime ka pilti ja raekoja nĂ€gime Ă€ra. Üldiselt jĂ”udsime arvamusele, et sinna kesklinna on veel vaja minna tuiama. Nii pĂ”nev on. Nagu iga pĂ€ev tuleks jĂ”uluvana. 😎
Kui Kutilt Ă”htul kĂŒsisin, et mis ta me uuest kodulinnast arvab, siis temagi kasutas sama vĂ€ljendit: pĂ”nev. Parempoolne pilt on tehtud bussi oodates King Streeti alguses, taustal nĂ€ha jĂ”ulukuusk ja raekoda, vasakpoolsel lummav Union Street ja jĂ”ulukaunistused.

                              💙💙💙

Siin viibides saan ma aru kĂŒll, miks eestlastel, kes on vĂ€lismaal elanud on Eestisse tagasi tulles kohanemisraskused ja miks nii paljud neist mĂ”ne aja pĂ€rast ikkagi uuesti Ă€ra lĂ€hevad. Ma ei mĂ”istnud seda kahe varasema Ć otimaa reisi ajal, sest ma lihtsalt ei pööranud sellele tĂ€helepanu, aga nĂŒĂŒd hakkab kohale jĂ”udma. Mingi seletamatu nihe toimub, isiklikus mĂ”tteviisis ja kĂ€itumises. Jah, meis ka.

P.S TĂ€itsa mitu inimest on mulle kirjutanud sĂ”numitesse ja öelnud, et neile meeldib see, mida nad loevad. AitĂ€h. 🙏

This Post Has 2 Comments

  1. Sigrit

    Seda pangakonto avamist ma aimasin. Iirimaal sarnane teema. Nokk kinni saba lahti. Ametlik kiri peab olema koju saadetud… seda tunnistavad ehk. Kui saad kohaliku nn social numbri vĂ”i asja. See ehk saadetakse koju. 🙂

  2. Birgit

    Selle numbri intekale homme lĂ€hengi, aga pean Ă€ra tĂ”estama, et tĂ”esti otsin tööd ja kavatsen töötada. 🙈 TrĂŒkkisin tĂ€na raamatukogus 15lk tĂ”estusmaterjali vĂ€lja. 😇

Leave a Reply